Vestmik

et Restoranis 3   »   lv Restorānā 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trīsdesmit viens]

Restorānā 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti läti Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Es----os-kād- --k---. E_ v____ k___ u______ E- v-l-s k-d- u-k-d-. --------------------- Es vēlos kādu uzkodu. 0
Ma sooviksin salatit. Es---los-s-lātus. E_ v____ s_______ E- v-l-s s-l-t-s- ----------------- Es vēlos salātus. 0
Ma sooviksin suppi. E- -ēl-s -u-u. E_ v____ z____ E- v-l-s z-p-. -------------- Es vēlos zupu. 0
Ma sooviksin magustoitu. E--v-l----ese---. E_ v____ d_______ E- v-l-s d-s-r-u- ----------------- Es vēlos desertu. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Es--ēl-- sa-d---mu ar-pu-uk---u-u. E_ v____ s________ a_ p___________ E- v-l-s s-l-ē-u-u a- p-t-k-ē-u-u- ---------------------------------- Es vēlos saldējumu ar putukrējumu. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Es-------a-gļus-vai -ieru. E_ v____ a_____ v__ s_____ E- v-l-s a-g-u- v-i s-e-u- -------------------------- Es vēlos augļus vai sieru. 0
Me sooviksime hommikust süüa. Mēs--ē-a--es--ab-o-----t. M__ v_______ p___________ M-s v-l-m-e- p-b-o-a-t-t- ------------------------- Mēs vēlamies pabrokastot. 0
Me sooviksime lõunat süüa. M-- -ēla-ie- p-ē-- ---dien--. M__ v_______ p____ p_________ M-s v-l-m-e- p-ē-t p-s-i-n-s- ----------------------------- Mēs vēlamies paēst pusdienas. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Mēs --l--ies --ēs--v--a--ņ--. M__ v_______ p____ v_________ M-s v-l-m-e- p-ē-t v-k-r-ņ-s- ----------------------------- Mēs vēlamies paēst vakariņas. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? K--J---v-lat--s ----as-ī-? K_ J__ v_______ b_________ K- J-s v-l-t-e- b-o-a-t-s- -------------------------- Ko Jūs vēlaties brokastīs? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Maizīt----- m-rmel-di -n-m-du? M_______ a_ m________ u_ m____ M-i-ī-e- a- m-r-e-ā-i u- m-d-? ------------------------------ Maizītes ar marmelādi un medu? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? Toste-ma--- ----e-u-u----eru? T__________ a_ d___ u_ s_____ T-s-e-m-i-i a- d-s- u- s-e-u- ----------------------------- Tostermaizi ar desu un sieru? 0
Keedetud muna? V---tu---u? V_____ o___ V-r-t- o-u- ----------- Vārītu olu? 0
Praetud muna? Vērš--i? V_______ V-r-a-i- -------- Vēršaci? 0
Üks omlett? O----i? O______ O-l-t-? ------- Omleti? 0
Palun veel üks jogurt. L-dz---v-- v-en- jo-ur--! L_____ v__ v____ j_______ L-d-u- v-l v-e-u j-g-r-u- ------------------------- Lūdzu, vēl vienu jogurtu! 0
Palun veel soola ja pipart. Lūdz-- sāl- u- -----us! L_____ s___ u_ p_______ L-d-u- s-l- u- p-p-r-s- ----------------------- Lūdzu, sāli un piparus! 0
Palun veel üks klaas vett. Lūd--- --l--i--- glā---ūde-s! L_____ v__ v____ g____ ū_____ L-d-u- v-l v-e-u g-ā-i ū-e-s- ----------------------------- Lūdzu, vēl vienu glāzi ūdens! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + läti (1-100) MP3 läti (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!