Vestmik

et Restoranis 3   »   hr U restoranu 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trideset i jedan]

U restoranu 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Hti--- -t---a---h -re-j-l-. H___ / h_____ b__ p________ H-i- / h-j-l- b-h p-e-j-l-. --------------------------- Htio / htjela bih predjelo. 0
Ma sooviksin salatit. H-io / htj-la -i--s-la-u. H___ / h_____ b__ s______ H-i- / h-j-l- b-h s-l-t-. ------------------------- Htio / htjela bih salatu. 0
Ma sooviksin suppi. Hti- /-h-jela -i---uhu. H___ / h_____ b__ j____ H-i- / h-j-l- b-h j-h-. ----------------------- Htio / htjela bih juhu. 0
Ma sooviksin magustoitu. H-i--/ ht-e-a b-h-d-s---. H___ / h_____ b__ d______ H-i- / h-j-l- b-h d-s-r-. ------------------------- Htio / htjela bih desert. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Ht-- --h-je----i--s--doled s-vr--je-. H___ / h_____ b__ s_______ s v_______ H-i- / h-j-l- b-h s-a-o-e- s v-h-j-m- ------------------------------------- Htio / htjela bih sladoled s vrhnjem. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. H-io / -tje-a---h -o-e -l- s-r. H___ / h_____ b__ v___ i__ s___ H-i- / h-j-l- b-h v-ć- i-i s-r- ------------------------------- Htio / htjela bih voće ili sir. 0
Me sooviksime hommikust süüa. H--el--/-ht--l- b-s-o dor--k-vati. H_____ / h_____ b____ d___________ H-j-l- / h-j-l- b-s-o d-r-č-o-a-i- ---------------------------------- Htjeli / htjele bismo doručkovati. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Htj----- h--e-- --s-- -u-a--. H_____ / h_____ b____ r______ H-j-l- / h-j-l- b-s-o r-č-t-. ----------------------------- Htjeli / htjele bismo ručati. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Ht-----/ -tj--e-bis-o--eč-rat-. H_____ / h_____ b____ v________ H-j-l- / h-j-l- b-s-o v-č-r-t-. ------------------------------- Htjeli / htjele bismo večerati. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Što -is-- ht-e-- /-htj-le ---d-r---k? Š__ b____ h_____ / h_____ z_ d_______ Š-o b-s-e h-j-l- / h-j-l- z- d-r-č-k- ------------------------------------- Što biste htjeli / htjele za doručak? 0
Saiake marmelaadi ja meega? P-c-v- - -a-melado--i medom? P_____ s m_________ i m_____ P-c-v- s m-r-e-a-o- i m-d-m- ---------------------------- Pecivo s marmeladom i medom? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? То---s-kob-si--m i si-om? Т___ s k________ i s_____ Т-s- s k-b-s-c-m i s-r-m- ------------------------- Тоst s kobasicom i sirom? 0
Keedetud muna? Ku-a-o-----? K_____ j____ K-h-n- j-j-? ------------ Kuhano jaje? 0
Praetud muna? J-j- na--ko? J___ n_ o___ J-j- n- o-o- ------------ Jaje na oko? 0
Üks omlett? Omle-? O_____ O-l-t- ------ Omlet? 0
Palun veel üks jogurt. M-li- j-- jeda- ---u--. M____ j__ j____ j______ M-l-m j-š j-d-n j-g-r-. ----------------------- Molim još jedan jogurt. 0
Palun veel soola ja pipart. Mol-m --š --li - ---ra. M____ j__ s___ i p_____ M-l-m j-š s-l- i p-p-a- ----------------------- Molim još soli i papra. 0
Palun veel üks klaas vett. M---m -oš-je--u -ašu---d-. M____ j__ j____ č___ v____ M-l-m j-š j-d-u č-š- v-d-. -------------------------- Molim još jednu čašu vode. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!