Vestmik

et Restoranis 3   »   it Al ristorante 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trentuno]

Al ristorante 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. V-rr-i-un ---ipa-to. V_____ u_ a_________ V-r-e- u- a-t-p-s-o- -------------------- Vorrei un antipasto. 0
Ma sooviksin salatit. V----i--n-i-sa-ata. V_____ u___________ V-r-e- u-’-n-a-a-a- ------------------- Vorrei un’insalata. 0
Ma sooviksin suppi. Vo-r---un--mi-e-tra. V_____ u__ m________ V-r-e- u-a m-n-s-r-. -------------------- Vorrei una minestra. 0
Ma sooviksin magustoitu. Vorrei--- d-ss-r-. V_____ u_ d_______ V-r-e- u- d-s-e-t- ------------------ Vorrei un dessert. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. V---ei--- ----to con-pann-. V_____ u_ g_____ c__ p_____ V-r-e- u- g-l-t- c-n p-n-a- --------------------------- Vorrei un gelato con panna. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. V-rr-i de--- --ut-a---d-- --r--g--o. V_____ d____ f_____ o d__ f_________ V-r-e- d-l-a f-u-t- o d-l f-r-a-g-o- ------------------------------------ Vorrei della frutta o del formaggio. 0
Me sooviksime hommikust süüa. V-gl-----fa-- co-az-o--. V_______ f___ c_________ V-g-i-m- f-r- c-l-z-o-e- ------------------------ Vogliamo fare colazione. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Vogli-mo ---n----. V_______ p________ V-g-i-m- p-a-z-r-. ------------------ Vogliamo pranzare. 0
Me sooviksime õhtust süüa. V-g---m----n-re. V_______ c______ V-g-i-m- c-n-r-. ---------------- Vogliamo cenare. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Ch---o-- -o-e---a co-azi---? C__ c___ v_____ a c_________ C-e c-s- v-l-t- a c-l-z-o-e- ---------------------------- Che cosa volete a colazione? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Pan-ni--o--marme-l--- e-m--le? P_____ c__ m_________ e m_____ P-n-n- c-n m-r-e-l-t- e m-e-e- ------------------------------ Panini con marmellata e miele? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T---t---- ---um- ---o-ma--i-? T____ c__ s_____ e f_________ T-a-t c-n s-l-m- e f-r-a-g-o- ----------------------------- Toast con salumi e formaggio? 0
Keedetud muna? U-------sod-? U_ u___ s____ U- u-v- s-d-? ------------- Un uovo sodo? 0
Praetud muna? U---o-o --l’--c-i- -i -u-? U_ u___ a_________ d_ b___ U- u-v- a-l-o-c-i- d- b-e- -------------------------- Un uovo all’occhio di bue? 0
Üks omlett? Una f-ittat-? U__ f________ U-a f-i-t-t-? ------------- Una frittata? 0
Palun veel üks jogurt. A-c--a-uno -ogu--,-per f-vor-. A_____ u__ y______ p__ f______ A-c-r- u-o y-g-r-, p-r f-v-r-. ------------------------------ Ancora uno yogurt, per favore. 0
Palun veel soola ja pipart. A-cora sale-e -ep-- pe--f-v-r-. A_____ s___ e p____ p__ f______ A-c-r- s-l- e p-p-, p-r f-v-r-. ------------------------------- Ancora sale e pepe, per favore. 0
Palun veel üks klaas vett. An---a -n -icc-i--e --acq--- -----a-ore. A_____ u_ b________ d_______ p__ f______ A-c-r- u- b-c-h-e-e d-a-q-a- p-r f-v-r-. ---------------------------------------- Ancora un bicchiere d’acqua, per favore. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + itaalia (1-100) MP3 itaalia (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!