Vestmik

et Restoranis 3   »   it Al ristorante 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trentuno]

Al ristorante 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti itaalia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. V--r-i--n -nt-pas-o. Vorrei un antipasto. V-r-e- u- a-t-p-s-o- -------------------- Vorrei un antipasto. 0
Ma sooviksin salatit. V-rre- ---ins---t-. Vorrei un’insalata. V-r-e- u-’-n-a-a-a- ------------------- Vorrei un’insalata. 0
Ma sooviksin suppi. V-r-ei --a mi----r-. Vorrei una minestra. V-r-e- u-a m-n-s-r-. -------------------- Vorrei una minestra. 0
Ma sooviksin magustoitu. Vo-r---un d-----t. Vorrei un dessert. V-r-e- u- d-s-e-t- ------------------ Vorrei un dessert. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Vor--- -n g-l-to co---a-na. Vorrei un gelato con panna. V-r-e- u- g-l-t- c-n p-n-a- --------------------------- Vorrei un gelato con panna. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Vor--- -e-la -rut-- o---- f--mag--o. Vorrei della frutta o del formaggio. V-r-e- d-l-a f-u-t- o d-l f-r-a-g-o- ------------------------------------ Vorrei della frutta o del formaggio. 0
Me sooviksime hommikust süüa. V---iam---a-e -ola--one. Vogliamo fare colazione. V-g-i-m- f-r- c-l-z-o-e- ------------------------ Vogliamo fare colazione. 0
Me sooviksime lõunat süüa. V-gl-am- -ra--a-e. Vogliamo pranzare. V-g-i-m- p-a-z-r-. ------------------ Vogliamo pranzare. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Vo-liam--c--a-e. Vogliamo cenare. V-g-i-m- c-n-r-. ---------------- Vogliamo cenare. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? C-e-cosa-v-lete a col----ne? Che cosa volete a colazione? C-e c-s- v-l-t- a c-l-z-o-e- ---------------------------- Che cosa volete a colazione? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Pa--n----n m---e---ta-- -i-le? Panini con marmellata e miele? P-n-n- c-n m-r-e-l-t- e m-e-e- ------------------------------ Panini con marmellata e miele? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T---t c-n------i-e f-rm--gio? Toast con salumi e formaggio? T-a-t c-n s-l-m- e f-r-a-g-o- ----------------------------- Toast con salumi e formaggio? 0
Keedetud muna? Un uovo --do? Un uovo sodo? U- u-v- s-d-? ------------- Un uovo sodo? 0
Praetud muna? Un-u--- al-’occhi--di b-e? Un uovo all’occhio di bue? U- u-v- a-l-o-c-i- d- b-e- -------------------------- Un uovo all’occhio di bue? 0
Üks omlett? U-a f----at-? Una frittata? U-a f-i-t-t-? ------------- Una frittata? 0
Palun veel üks jogurt. A---ra u-o --g-rt- --r-----re. Ancora uno yogurt, per favore. A-c-r- u-o y-g-r-, p-r f-v-r-. ------------------------------ Ancora uno yogurt, per favore. 0
Palun veel soola ja pipart. A-co-- sa-e-e---p-- -er fa----. Ancora sale e pepe, per favore. A-c-r- s-l- e p-p-, p-r f-v-r-. ------------------------------- Ancora sale e pepe, per favore. 0
Palun veel üks klaas vett. An---a u--b-cchi--- d-ac--a--per-f-vo-e. Ancora un bicchiere d’acqua, per favore. A-c-r- u- b-c-h-e-e d-a-q-a- p-r f-v-r-. ---------------------------------------- Ancora un bicchiere d’acqua, per favore. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!