Vestmik

et Restoranis 3   »   id Di Restoran 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [tiga puluh satu]

Di Restoran 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti indoneesia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Say- i-g-n----a--- -emb-k-. S___ i____ m______ p_______ S-y- i-g-n m-k-n-n p-m-u-a- --------------------------- Saya ingin makanan pembuka. 0
Ma sooviksin salatit. S-ya-i--in s-lada. S___ i____ s______ S-y- i-g-n s-l-d-. ------------------ Saya ingin selada. 0
Ma sooviksin suppi. S--- -ng-n --p. S___ i____ s___ S-y- i-g-n s-p- --------------- Saya ingin sup. 0
Ma sooviksin magustoitu. S------gi--mak---n---nu--p. S___ i____ m______ p_______ S-y- i-g-n m-k-n-n p-n-t-p- --------------------------- Saya ingin makanan penutup. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. S-y--i------- -----n-k-i-. S___ i____ e_ d_____ k____ S-y- i-g-n e- d-n-a- k-i-. -------------------------- Saya ingin es dengan krim. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. S-ya-ing-n--u----u-ha- a--u ke--. S___ i____ b__________ a___ k____ S-y- i-g-n b-a---u-h-n a-a- k-j-. --------------------------------- Saya ingin buah-buahan atau keju. 0
Me sooviksime hommikust süüa. K-m- -n-i- -a--pan. K___ i____ s_______ K-m- i-g-n s-r-p-n- ------------------- Kami ingin sarapan. 0
Me sooviksime lõunat süüa. K-m- -n-in -a-a- -i-n-. K___ i____ m____ s_____ K-m- i-g-n m-k-n s-a-g- ----------------------- Kami ingin makan siang. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Kam- i-gi- m-k----a--m. K___ i____ m____ m_____ K-m- i-g-n m-k-n m-l-m- ----------------------- Kami ingin makan malam. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Apa y------d- i--i-ka--u--uk sar-p--? A__ y___ A___ i_______ u____ s_______ A-a y-n- A-d- i-g-n-a- u-t-k s-r-p-n- ------------------------------------- Apa yang Anda inginkan untuk sarapan? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Rot-----g-n s--a- dan m-du? R___ d_____ s____ d__ m____ R-t- d-n-a- s-l-i d-n m-d-? --------------------------- Roti dengan selai dan madu? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? R-ti-pa-g-ang-d-ng-n -osis-da------? R___ p_______ d_____ s____ d__ k____ R-t- p-n-g-n- d-n-a- s-s-s d-n k-j-? ------------------------------------ Roti panggang dengan sosis dan keju? 0
Keedetud muna? Tel-- r-b--? T____ r_____ T-l-r r-b-s- ------------ Telur rebus? 0
Praetud muna? Te-u- -a---sa-i? T____ m___ s____ T-l-r m-t- s-p-? ---------------- Telur mata sapi? 0
Üks omlett? Te------dar? T____ d_____ T-l-r d-d-r- ------------ Telur dadar? 0
Palun veel üks jogurt. To-ong--m-i--a- -o-u--. T_____ a_______ y______ T-l-n- a-b-l-a- y-g-r-. ----------------------- Tolong ambilkan yogurt. 0
Palun veel soola ja pipart. Tolong-a-bi-ka- -a----d-- meri--. T_____ a_______ g____ d__ m______ T-l-n- a-b-l-a- g-r-m d-n m-r-c-. --------------------------------- Tolong ambilkan garam dan merica. 0
Palun veel üks klaas vett. Tolong -m--l-a--s--el-s air. T_____ a_______ s______ a___ T-l-n- a-b-l-a- s-g-l-s a-r- ---------------------------- Tolong ambilkan segelas air. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + indoneesia (1-100) MP3 indoneesia (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!