Vestmik

et Restoranis 3   »   ko 레스토랑에서 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [서른하나]

31 [seoleunhana]

레스토랑에서 3

[leseutolang-eseo 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti korea Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. 애피타-저- 주--. 애_____ 주___ 애-타-저- 주-요- ----------- 애피타이저를 주세요. 0
ae-i-aijeole-l-j-s---. a_____________ j______ a-p-t-i-e-l-u- j-s-y-. ---------------------- aepitaijeoleul juseyo.
Ma sooviksin salatit. 샐러---주--. 샐___ 주___ 샐-드- 주-요- --------- 샐러드를 주세요. 0
s--ll-od--le-l--usey-. s_____________ j______ s-e-l-o-e-l-u- j-s-y-. ---------------------- saelleodeuleul juseyo.
Ma sooviksin suppi. 수-를--세-. 수__ 주___ 수-를 주-요- -------- 수프를 주세요. 0
s-peu-eu- j----o. s________ j______ s-p-u-e-l j-s-y-. ----------------- supeuleul juseyo.
Ma sooviksin magustoitu. 디--- -세-. 디___ 주___ 디-트- 주-요- --------- 디저트를 주세요. 0
di-eo-eu-eul--use-o. d___________ j______ d-j-o-e-l-u- j-s-y-. -------------------- dijeoteuleul juseyo.
Ma sooviksin koorega jäätist. 생크- ----이스--을 주--. 생__ 얹_ 아_____ 주___ 생-림 얹- 아-스-림- 주-요- ------------------ 생크림 얹은 아이스크림을 주세요. 0
sa---keuli- -o-j-eun aise-keul-m-e-l--useyo. s__________ e_______ a______________ j______ s-e-g-e-l-m e-n---u- a-s-u-e-l-m-e-l j-s-y-. -------------------------------------------- saengkeulim eonj-eun aiseukeulim-eul juseyo.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. 과-이나---를-주세-. 과___ 치__ 주___ 과-이- 치-를 주-요- ------------- 과일이나 치즈를 주세요. 0
g-ai---na----jeule-l-jus--o. g________ c_________ j______ g-a-l-i-a c-i-e-l-u- j-s-y-. ---------------------------- gwail-ina chijeuleul juseyo.
Me sooviksime hommikust süüa. 우-- -침-사를--고---요. 우__ 아____ 하_ 싶___ 우-는 아-식-를 하- 싶-요- ----------------- 우리는 아침식사를 하고 싶어요. 0
u-i---n -ch--si---l-u------ s---eoyo. u______ a_____________ h___ s________ u-i-e-n a-h-m-i-s-l-u- h-g- s-p-e-y-. ------------------------------------- ulineun achimsigsaleul hago sip-eoyo.
Me sooviksime lõunat süüa. 우리- -심-사를 하--싶어요. 우__ 점____ 하_ 싶___ 우-는 점-식-를 하- 싶-요- ----------------- 우리는 점심식사를 하고 싶어요. 0
ul-n--n--e---i-sig--le-l----- si----y-. u______ j_______________ h___ s________ u-i-e-n j-o-s-m-i-s-l-u- h-g- s-p-e-y-. --------------------------------------- ulineun jeomsimsigsaleul hago sip-eoyo.
Me sooviksime õhtust süüa. 우리는 -녁식-- -고 싶-요. 우__ 저____ 하_ 싶___ 우-는 저-식-를 하- 싶-요- ----------------- 우리는 저녁식사를 하고 싶어요. 0
ul-ne-n--e-n-eo-sig-a--u- ha-----p---yo. u______ j________________ h___ s________ u-i-e-n j-o-y-o-s-g-a-e-l h-g- s-p-e-y-. ---------------------------------------- ulineun jeonyeogsigsaleul hago sip-eoyo.
Mida te hommikusöögiks soovite? 아침-사- 뭘 원---? 아____ 뭘 원____ 아-식-로 뭘 원-세-? ------------- 아침식사로 뭘 원하세요? 0
a--imsigs--o mwol w--ha--yo? a___________ m___ w_________ a-h-m-i-s-l- m-o- w-n-a-e-o- ---------------------------- achimsigsalo mwol wonhaseyo?
Saiake marmelaadi ja meega? 빵- -- 꿀- 드--요? 빵_ 잼_ 꿀_ 드____ 빵- 잼- 꿀- 드-까-? -------------- 빵에 잼과 꿀을 드릴까요? 0
ppa-g-- j-em--a -k---e----e--i---a--? p______ j______ k_______ d___________ p-a-g-e j-e-g-a k-u---u- d-u-i-k-a-o- ------------------------------------- ppang-e jaemgwa kkul-eul deulilkkayo?
Röstsai vorsti ja juustuga? 토--- -시지- 치-- ----? 토___ 소___ 치__ 드____ 토-트- 소-지- 치-를 드-까-? ------------------- 토스트에 소시지와 치즈를 드릴까요? 0
t-s-u--u---o-i--wa-----eu-e-l-deul-lk-ayo? t________ s_______ c_________ d___________ t-s-u-e-e s-s-j-w- c-i-e-l-u- d-u-i-k-a-o- ------------------------------------------ toseuteue sosijiwa chijeuleul deulilkkayo?
Keedetud muna? 삶은 -란-? 삶_ 계___ 삶- 계-요- ------- 삶은 계란요? 0
s-----u- -yel-n-y-? s_______ g_________ s-l---u- g-e-a---o- ------------------- salm-eun gyelan-yo?
Praetud muna? 계란 ----? 계_ 후____ 계- 후-이-? -------- 계란 후라이요? 0
g---an--u-ai-o? g_____ h_______ g-e-a- h-l-i-o- --------------- gyelan hulaiyo?
Üks omlett? 오믈--? 오____ 오-렛-? ----- 오믈렛요? 0
o-eulle---o? o___________ o-e-l-e---o- ------------ omeulles-yo?
Palun veel üks jogurt. 요플- 하나 더-주-요. 요__ 하_ 더 주___ 요-레 하- 더 주-요- ------------- 요플레 하나 더 주세요. 0
yo-----e -a-a d----us--o. y_______ h___ d__ j______ y-p-u-l- h-n- d-o j-s-y-. ------------------------- yopeulle hana deo juseyo.
Palun veel soola ja pipart. 소-- 후추---세-. 소__ 후__ 주___ 소-과 후-도 주-요- ------------ 소금과 후추도 주세요. 0
s-g--mgwa-hu---do -u--yo. s________ h______ j______ s-g-u-g-a h-c-u-o j-s-y-. ------------------------- sogeumgwa huchudo juseyo.
Palun veel üks klaas vett. 물---잔-더----. 물 한 잔 더 주___ 물 한 잔 더 주-요- ------------ 물 한 잔 더 주세요. 0
mu- --- jan-de--j--e-o. m__ h__ j__ d__ j______ m-l h-n j-n d-o j-s-y-. ----------------------- mul han jan deo juseyo.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + korea (1-100) MP3 korea (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!