Vestmik

et Restoranis 3   »   da På restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [enogtredive]

På restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Je- --- gerne--a-e e- fo-r-t. J__ v__ g____ h___ e_ f______ J-g v-l g-r-e h-v- e- f-r-e-. ----------------------------- Jeg vil gerne have en forret. 0
Ma sooviksin salatit. Je--vil -ern----v--e---a---. J__ v__ g____ h___ e_ s_____ J-g v-l g-r-e h-v- e- s-l-t- ---------------------------- Jeg vil gerne have en salat. 0
Ma sooviksin suppi. Jeg--il ge--- -a-- -- --p--. J__ v__ g____ h___ e_ s_____ J-g v-l g-r-e h-v- e- s-p-e- ---------------------------- Jeg vil gerne have en suppe. 0
Ma sooviksin magustoitu. J-g ------r-----v---es-ert. J__ v__ g____ h___ d_______ J-g v-l g-r-e h-v- d-s-e-t- --------------------------- Jeg vil gerne have dessert. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. J-g -i- g-r-- h-v- i- me- f-ø------. J__ v__ g____ h___ i_ m__ f_________ J-g v-l g-r-e h-v- i- m-d f-ø-e-k-m- ------------------------------------ Jeg vil gerne have is med flødeskum. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. J-g-v-- ---n--h-ve fr-gt-e--e----t. J__ v__ g____ h___ f____ e____ o___ J-g v-l g-r-e h-v- f-u-t e-l-r o-t- ----------------------------------- Jeg vil gerne have frugt eller ost. 0
Me sooviksime hommikust süüa. V---il ge-ne s--se-m---en--d. V_ v__ g____ s____ m_________ V- v-l g-r-e s-i-e m-r-e-m-d- ----------------------------- Vi vil gerne spise morgenmad. 0
Me sooviksime lõunat süüa. V- -i--ge-n- s-i-----o---t. V_ v__ g____ s____ f_______ V- v-l g-r-e s-i-e f-o-o-t- --------------------------- Vi vil gerne spise frokost. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Vi-vi- g-r-------e---t--s--d. V_ v__ g____ s____ a_________ V- v-l g-r-e s-i-e a-t-n-m-d- ----------------------------- Vi vil gerne spise aftensmad. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Hvad v-l--- /-- h-ve t-------enm--? H___ v__ d_ / I h___ t__ m_________ H-a- v-l d- / I h-v- t-l m-r-e-m-d- ----------------------------------- Hvad vil du / I have til morgenmad? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Run--t-k-e---e---a-m-l--e-og honning? R__________ m__ m________ o_ h_______ R-n-s-y-k-r m-d m-r-e-a-e o- h-n-i-g- ------------------------------------- Rundstykker med marmelade og honning? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? R-stet -r-d--ed-----e o- -st? R_____ b___ m__ p____ o_ o___ R-s-e- b-ø- m-d p-l-e o- o-t- ----------------------------- Ristet brød med pølse og ost? 0
Keedetud muna? E- -o-t--g? E_ k___ æ__ E- k-g- æ-? ----------- Et kogt æg? 0
Praetud muna? E- -pej-æ-? E_ s_______ E- s-e-l-g- ----------- Et spejlæg? 0
Üks omlett? E- o-ele-? E_ o______ E- o-e-e-? ---------- En omelet? 0
Palun veel üks jogurt. M- -e--be-e-o--en --g---- mer-? M_ j__ b___ o_ e_ y______ m____ M- j-g b-d- o- e- y-g-u-t m-r-? ------------------------------- Må jeg bede om en yoghurt mere? 0
Palun veel soola ja pipart. M- jeg ---e -- -alt o- p-b----g--? M_ j__ b___ o_ s___ o_ p____ o____ M- j-g b-d- o- s-l- o- p-b-r o-s-? ---------------------------------- Må jeg bede om salt og peber også? 0
Palun veel üks klaas vett. Må---g-b--e -m -- gl------d-m-re? M_ j__ b___ o_ e_ g___ v___ m____ M- j-g b-d- o- e- g-a- v-n- m-r-? --------------------------------- Må jeg bede om et glas vand mere? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + taani (1-100) MP3 taani (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!