Vestmik

et Restoranis 3   »   en At the restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [thirty-one]

At the restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti inglise (UK) Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. I --uld l-k- - --ar-e-. I w____ l___ a s_______ I w-u-d l-k- a s-a-t-r- ----------------------- I would like a starter. 0
Ma sooviksin salatit. I ----d -ike-- s--ad. I w____ l___ a s_____ I w-u-d l-k- a s-l-d- --------------------- I would like a salad. 0
Ma sooviksin suppi. I w-u---li-- - s--p. I w____ l___ a s____ I w-u-d l-k- a s-u-. -------------------- I would like a soup. 0
Ma sooviksin magustoitu. I--o-ld---ke-a-d--s--t. I w____ l___ a d_______ I w-u-d l-k- a d-s-e-t- ----------------------- I would like a dessert. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. I-w--l- l----a--i-- --ea- wi-h--h-p----c-ea-. I w____ l___ a_ i__ c____ w___ w______ c_____ I w-u-d l-k- a- i-e c-e-m w-t- w-i-p-d c-e-m- --------------------------------------------- I would like an ice cream with whipped cream. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. I-wo-ld -i-e--ome-f-----or -he--e. I w____ l___ s___ f____ o_ c______ I w-u-d l-k- s-m- f-u-t o- c-e-s-. ---------------------------------- I would like some fruit or cheese. 0
Me sooviksime hommikust süüa. We ---ld----e -o -ave-b-ea-f-s-. W_ w____ l___ t_ h___ b_________ W- w-u-d l-k- t- h-v- b-e-k-a-t- -------------------------------- We would like to have breakfast. 0
Me sooviksime lõunat süüa. W- wo-----i----o--a-----n-h. W_ w____ l___ t_ h___ l_____ W- w-u-d l-k- t- h-v- l-n-h- ---------------------------- We would like to have lunch. 0
Me sooviksime õhtust süüa. We-wou---like-to -a-e--in--r. W_ w____ l___ t_ h___ d______ W- w-u-d l-k- t- h-v- d-n-e-. ----------------------------- We would like to have dinner. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Wha--w-u-d --u -ike---r b--a-f--t? W___ w____ y__ l___ f__ b_________ W-a- w-u-d y-u l-k- f-r b-e-k-a-t- ---------------------------------- What would you like for breakfast? 0
Saiake marmelaadi ja meega? R-l-s ---h-j-m ------ne-? R____ w___ j__ a__ h_____ R-l-s w-t- j-m a-d h-n-y- ------------------------- Rolls with jam and honey? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T-a-- ------ausage-----ch--se? T____ w___ s______ a__ c______ T-a-t w-t- s-u-a-e a-d c-e-s-? ------------------------------ Toast with sausage and cheese? 0
Keedetud muna? A b-i-ed-e-g? A b_____ e___ A b-i-e- e-g- ------------- A boiled egg? 0
Praetud muna? A --ie- -gg? A f____ e___ A f-i-d e-g- ------------ A fried egg? 0
Üks omlett? A--ome---t-? A_ o________ A- o-e-e-t-? ------------ An omelette? 0
Palun veel üks jogurt. Anot-er y-ghu----p-ease. A______ y_______ p______ A-o-h-r y-g-u-t- p-e-s-. ------------------------ Another yoghurt, please. 0
Palun veel soola ja pipart. So-- s--- an- p-p----als-- p-ea-e. S___ s___ a__ p_____ a____ p______ S-m- s-l- a-d p-p-e- a-s-, p-e-s-. ---------------------------------- Some salt and pepper also, please. 0
Palun veel üks klaas vett. Anot----g-ass--- w--e-- pl---e. A______ g____ o_ w_____ p______ A-o-h-r g-a-s o- w-t-r- p-e-s-. ------------------------------- Another glass of water, please. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + inglise (UK) (1-100) MP3 inglise (UK) (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!