Vestmik

et Restoranis 3   »   nn På restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trettiein]

På restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. E- vi- gjern--ha-e---f-rr-t-. E_ v__ g_____ h_ e__ f_______ E- v-l g-e-n- h- e-n f-r-e-t- ----------------------------- Eg vil gjerne ha ein forrett. 0
Ma sooviksin salatit. E--vil--jer-e ha ei- s-l--. E_ v__ g_____ h_ e__ s_____ E- v-l g-e-n- h- e-n s-l-t- --------------------------- Eg vil gjerne ha ein salat. 0
Ma sooviksin suppi. E- vil g----e-ha ---p-. E_ v__ g_____ h_ s_____ E- v-l g-e-n- h- s-p-e- ----------------------- Eg vil gjerne ha suppe. 0
Ma sooviksin magustoitu. Eg-v-l--je-ne-ha-d--s-r-. E_ v__ g_____ h_ d_______ E- v-l g-e-n- h- d-s-e-t- ------------------------- Eg vil gjerne ha dessert. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. E- vi--g-er-- h---s--ed k---. E_ v__ g_____ h_ i_ m__ k____ E- v-l g-e-n- h- i- m-d k-e-. ----------------------------- Eg vil gjerne ha is med krem. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. E---il g-e-n- -a-fr-kt ----r-o-t. E_ v__ g_____ h_ f____ e____ o___ E- v-l g-e-n- h- f-u-t e-l-r o-t- --------------------------------- Eg vil gjerne ha frukt eller ost. 0
Me sooviksime hommikust süüa. Vi -----je-n--h--fr-k--t. V_ v__ g_____ h_ f_______ V- v-l g-e-n- h- f-u-o-t- ------------------------- Vi vil gjerne ha frukost. 0
Me sooviksime lõunat süüa. V- vi---j-rne -a--id---. V_ v__ g_____ h_ m______ V- v-l g-e-n- h- m-d-a-. ------------------------ Vi vil gjerne ha middag. 0
Me sooviksime õhtust süüa. V--vil -jern- -a--ve----at. V_ v__ g_____ h_ k_________ V- v-l g-e-n- h- k-e-d-m-t- --------------------------- Vi vil gjerne ha kveldsmat. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Kv--v-- -u-h--ti---ruk---? K__ v__ d_ h_ t__ f_______ K-a v-l d- h- t-l f-u-o-t- -------------------------- Kva vil du ha til frukost? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Ru-d--yk-e med -y-tetø- -g-ho-nin-? R_________ m__ s_______ o_ h_______ R-n-s-y-k- m-d s-l-e-ø- o- h-n-i-g- ----------------------------------- Rundstykke med syltetøy og honning? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? R-s-a-b-----e- ---s--o--os-? R____ b___ m__ p____ o_ o___ R-s-a b-ø- m-d p-l-e o- o-t- ---------------------------- Rista brød med pølse og ost? 0
Keedetud muna? E---k-kt egg? E__ k___ e___ E-t k-k- e-g- ------------- Eit kokt egg? 0
Praetud muna? Ei- spei-eg-? E__ s________ E-t s-e-l-g-? ------------- Eit speilegg? 0
Üks omlett? E-- om--ett? E__ o_______ E-n o-e-e-t- ------------ Ein omelett? 0
Palun veel üks jogurt. K-n e---- -i--yo-hur--til? K__ e_ f_ e__ y______ t___ K-n e- f- e-n y-g-u-t t-l- -------------------------- Kan eg få ein yoghurt til? 0
Palun veel soola ja pipart. K-n-eg--å----t -g--e-a-? K__ e_ f_ s___ o_ p_____ K-n e- f- s-l- o- p-p-r- ------------------------ Kan eg få salt og pepar? 0
Palun veel üks klaas vett. K---e- f----t--las-v---? K__ e_ f_ e__ g___ v____ K-n e- f- e-t g-a- v-t-? ------------------------ Kan eg få eit glas vatn? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!