Vestmik

et Restoranis 3   »   sr У ресторану 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [тридесет и један]

31 [trideset i jedan]

У ресторану 3

[U restoranu 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Хтео /-хт--а---х -ред--л-. Х___ / х____ б__ п________ Х-е- / х-е-а б-х п-е-ј-л-. -------------------------- Хтео / хтела бих предјело. 0
Ht-o - -tel- bih -re--elo. H___ / h____ b__ p________ H-e- / h-e-a b-h p-e-j-l-. -------------------------- Hteo / htela bih predjelo.
Ma sooviksin salatit. Хтео-/ -те---б-х -----у. Х___ / х____ б__ с______ Х-е- / х-е-а б-х с-л-т-. ------------------------ Хтео / хтела бих салату. 0
Ht-o---h-ela -------a--. H___ / h____ b__ s______ H-e- / h-e-a b-h s-l-t-. ------------------------ Hteo / htela bih salatu.
Ma sooviksin suppi. Х--о - --ел- -и------у-су-у. Х___ / х____ б__ ј____ с____ Х-е- / х-е-а б-х ј-д-у с-п-. ---------------------------- Хтео / хтела бих једну супу. 0
H--- --ht----b-h-j-dn--s-p-. H___ / h____ b__ j____ s____ H-e- / h-e-a b-h j-d-u s-p-. ---------------------------- Hteo / htela bih jednu supu.
Ma sooviksin magustoitu. Хтео-- х-ела-бих--е--рт. Х___ / х____ б__ д______ Х-е- / х-е-а б-х д-с-р-. ------------------------ Хтео / хтела бих десерт. 0
H-e- - -t-l- bi- -es-r-. H___ / h____ b__ d______ H-e- / h-e-a b-h d-s-r-. ------------------------ Hteo / htela bih desert.
Ma sooviksin koorega jäätist. Х--о-/ хт--------слад--е- са--ла--м. Х___ / х____ б__ с_______ с_ ш______ Х-е- / х-е-а б-х с-а-о-е- с- ш-а-о-. ------------------------------------ Хтео / хтела бих сладолед са шлагом. 0
H--- /-h-e-- --- -l--oled ---š-a---. H___ / h____ b__ s_______ s_ š______ H-e- / h-e-a b-h s-a-o-e- s- š-a-o-. ------------------------------------ Hteo / htela bih sladoled sa šlagom.
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Х-ео---хте----их-в--- -------. Х___ / х____ б__ в___ и__ с___ Х-е- / х-е-а б-х в-ћ- и-и с-р- ------------------------------ Хтео / хтела бих воће или сир. 0
H-e--/-ht--a -i--v---- il- -ir. H___ / h____ b__ v___ i__ s___ H-e- / h-e-a b-h v-c-e i-i s-r- ------------------------------- Hteo / htela bih voće ili sir.
Me sooviksime hommikust süüa. Хт-л--/ --еле ------д--у-ко--ти. Х____ / х____ б____ д___________ Х-е-и / х-е-е б-с-о д-р-ч-о-а-и- -------------------------------- Хтели / хтеле бисмо доручковати. 0
Hte---- h-e-e-bism----ru---v-t-. H____ / h____ b____ d___________ H-e-i / h-e-e b-s-o d-r-č-o-a-i- -------------------------------- Hteli / htele bismo doručkovati.
Me sooviksime lõunat süüa. Х-ели /-хте-е бисм- р---т-. Х____ / х____ б____ р______ Х-е-и / х-е-е б-с-о р-ч-т-. --------------------------- Хтели / хтеле бисмо ручати. 0
H-e-- /-hte-----sm- r-č--i. H____ / h____ b____ r______ H-e-i / h-e-e b-s-o r-č-t-. --------------------------- Hteli / htele bismo ručati.
Me sooviksime õhtust süüa. Х--л- /-х-е---б-------ч---ти. Х____ / х____ б____ в________ Х-е-и / х-е-е б-с-о в-ч-р-т-. ----------------------------- Хтели / хтеле бисмо вечерати. 0
Ht----/-h--le-b-smo---č--at-. H____ / h____ b____ v________ H-e-i / h-e-e b-s-o v-č-r-t-. ----------------------------- Hteli / htele bismo večerati.
Mida te hommikusöögiks soovite? Ш-- -и-т--хте-и ----е-е з- ----ч-к? Ш__ б____ х____ / х____ з_ д_______ Ш-а б-с-е х-е-и / х-е-е з- д-р-ч-к- ----------------------------------- Шта бисте хтели / хтеле за доручак? 0
Š-a--ist--hte-i - h-ele--a ---u-a-? Š__ b____ h____ / h____ z_ d_______ Š-a b-s-e h-e-i / h-e-e z- d-r-č-k- ----------------------------------- Šta biste hteli / htele za doručak?
Saiake marmelaadi ja meega? К-јз----е - --рме-а-ом - мед--? К________ с м_________ и м_____ К-ј-е-и-е с м-р-е-а-о- и м-д-м- ------------------------------- Кајзерице с мармеладом и медом? 0
K-j--ri-- s ma---l--om - me--m? K________ s m_________ i m_____ K-j-e-i-e s m-r-e-a-o- i m-d-m- ------------------------------- Kajzerice s marmeladom i medom?
Röstsai vorsti ja juustuga? То-- --ко--си-о--- --р-м? Т___ с к________ и с_____ Т-с- с к-б-с-ц-м и с-р-м- ------------------------- Тост с кобасицом и сиром? 0
T-st-s-k------om i siro-? T___ s k________ i s_____ T-s- s k-b-s-c-m i s-r-m- ------------------------- Tost s kobasicom i sirom?
Keedetud muna? К--а---јаје? К_____ ј____ К-в-н- ј-ј-? ------------ Кувано јаје? 0
Ku--no--a--? K_____ j____ K-v-n- j-j-? ------------ Kuvano jaje?
Praetud muna? Ј--- на--ко? Ј___ н_ о___ Ј-ј- н- о-о- ------------ Јаје на око? 0
J-j- n- -k-? J___ n_ o___ J-j- n- o-o- ------------ Jaje na oko?
Üks omlett? О-л--? О_____ О-л-т- ------ Омлет? 0
Om-et? O_____ O-l-t- ------ Omlet?
Palun veel üks jogurt. М--им ----ј---н----ур-. М____ ј__ ј____ ј______ М-л-м ј-ш ј-д-н ј-г-р-. ----------------------- Молим још један јогурт. 0
Mol-m-još -eda----g---. M____ j__ j____ j______ M-l-m j-š j-d-n j-g-r-. ----------------------- Molim još jedan jogurt.
Palun veel soola ja pipart. Мол-- ј-- -ол--и ---е-а. М____ ј__ с___ и б______ М-л-м ј-ш с-л- и б-б-р-. ------------------------ Молим још соли и бибера. 0
M-l-m-još soli i-bi----. M____ j__ s___ i b______ M-l-m j-š s-l- i b-b-r-. ------------------------ Molim još soli i bibera.
Palun veel üks klaas vett. Моли- -о- ј--ну ч-ш--в-де. М____ ј__ ј____ ч___ в____ М-л-м ј-ш ј-д-у ч-ш- в-д-. -------------------------- Молим још једну чашу воде. 0
M-li- jo--j-d-u č--- v--e. M____ j__ j____ č___ v____ M-l-m j-š j-d-u č-š- v-d-. -------------------------- Molim još jednu čašu vode.

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!