Vestmik

et Restoranis 3   »   fr Au restaurant 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trente et un]

Au restaurant 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. J--v-udra---u-e---tr--. J_ v_______ u__ e______ J- v-u-r-i- u-e e-t-é-. ----------------------- Je voudrais une entrée. 0
Ma sooviksin salatit. Je-v-----is-une -a--de. J_ v_______ u__ s______ J- v-u-r-i- u-e s-l-d-. ----------------------- Je voudrais une salade. 0
Ma sooviksin suppi. J---ou--a-s---- --u--. J_ v_______ u__ s_____ J- v-u-r-i- u-e s-u-e- ---------------------- Je voudrais une soupe. 0
Ma sooviksin magustoitu. Je voudr--s -- des---t. J_ v_______ u_ d_______ J- v-u-r-i- u- d-s-e-t- ----------------------- Je voudrais un dessert. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Je ---d---s-u-e -l-ce ---- -- l--c---e--ha-----y. J_ v_______ u__ g____ a___ d_ l_ c____ c_________ J- v-u-r-i- u-e g-a-e a-e- d- l- c-è-e c-a-t-l-y- ------------------------------------------------- Je voudrais une glace avec de la crème chantilly. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. J- vo-dr--- -n--r-it-o- du -r--a--. J_ v_______ u_ f____ o_ d_ f_______ J- v-u-r-i- u- f-u-t o- d- f-o-a-e- ----------------------------------- Je voudrais un fruit ou du fromage. 0
Me sooviksime hommikust süüa. N-us v----i--s---en----le -et-- -é-e---r. N___ v________ p______ l_ p____ d________ N-u- v-u-r-o-s p-e-d-e l- p-t-t d-j-u-e-. ----------------------------------------- Nous voudrions prendre le petit déjeuner. 0
Me sooviksime lõunat süüa. N--s-v-u-r-o-s-d--eun--. N___ v________ d________ N-u- v-u-r-o-s d-j-u-e-. ------------------------ Nous voudrions déjeuner. 0
Me sooviksime õhtust süüa. No-- v-u------ d-ner. N___ v________ d_____ N-u- v-u-r-o-s d-n-r- --------------------- Nous voudrions dîner. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Qu- d--irez-vo---pou--le ----t -é--un-r-? Q__ d___________ p___ l_ p____ d_______ ? Q-e d-s-r-z-v-u- p-u- l- p-t-t d-j-u-e- ? ----------------------------------------- Que désirez-vous pour le petit déjeuner ? 0
Saiake marmelaadi ja meega? Des-petits -a--s-a-------------f--u-e-et-d- mi-l ? D__ p_____ p____ a___ d_ l_ c________ e_ d_ m___ ? D-s p-t-t- p-i-s a-e- d- l- c-n-i-u-e e- d- m-e- ? -------------------------------------------------- Des petits pains avec de la confiture et du miel ? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? D---toast-----c -- ----a-c-s------du------ge-? D__ t_____ a___ d_ l_ s_______ e_ d_ f______ ? D-s t-a-t- a-e- d- l- s-u-i-s- e- d- f-o-a-e ? ---------------------------------------------- Des toasts avec de la saucisse et du fromage ? 0
Keedetud muna? Un --f - -a -oqu- ? U_ œ__ à l_ c____ ? U- œ-f à l- c-q-e ? ------------------- Un œuf à la coque ? 0
Praetud muna? Un -uf--- -l-t ? U_ œ__ a_ p___ ? U- œ-f a- p-a- ? ---------------- Un œuf au plat ? 0
Üks omlett? U-e o-e--tt- ? U__ o_______ ? U-e o-e-e-t- ? -------------- Une omelette ? 0
Palun veel üks jogurt. E-cor---n---go-r-,----- vo-----aî-. E_____ u_ y_______ s___ v___ p_____ E-c-r- u- y-g-u-t- s-i- v-u- p-a-t- ----------------------------------- Encore un yogourt, s’il vous plaît. 0
Palun veel soola ja pipart. Encore--- sel et--- poiv--- ---l --us --aît. E_____ d_ s__ e_ d_ p______ s___ v___ p_____ E-c-r- d- s-l e- d- p-i-r-, s-i- v-u- p-a-t- -------------------------------------------- Encore du sel et du poivre, s’il vous plaît. 0
Palun veel üks klaas vett. Enc----u- ver-- -’-a-- s’i----us p-a--. E_____ u_ v____ d_____ s___ v___ p_____ E-c-r- u- v-r-e d-e-u- s-i- v-u- p-a-t- --------------------------------------- Encore un verre d’eau, s’il vous plaît. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!