Vestmik

et Restoranis 3   »   pl W restauracji 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trzydzieści jeden]

W restauracji 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. Ch-i-ł--m /--h-i-łabym-jakąś-przy-ta--ę. C________ / C_________ j____ p__________ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- j-k-ś p-z-s-a-k-. ---------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym jakąś przystawkę. 0
Ma sooviksin salatit. C-c---b-m --Ch--a-ab-m j-k-- --łat--. C________ / C_________ j____ s_______ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- j-k-ś s-ł-t-ę- ------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym jakąś sałatkę. 0
Ma sooviksin suppi. Ch-i-ł-y--/ -hc----by- ---ą--z-p-. C________ / C_________ j____ z____ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- j-k-ś z-p-. ---------------------------------- Chciałbym / Chciałabym jakąś zupę. 0
Ma sooviksin magustoitu. C---a-b-m / C--i---bym j-ki- -es-r. C________ / C_________ j____ d_____ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- j-k-ś d-s-r- ----------------------------------- Chciałbym / Chciałabym jakiś deser. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. C-c-ałby- /---c---aby- lo-- z bit--ś-i--a-ą. C________ / C_________ l___ z b___ ś________ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- l-d- z b-t- ś-i-t-n-. -------------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym lody z bitą śmietaną. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. Ch-iał--- - ---iałabym--woce---- s--. C________ / C_________ o____ l__ s___ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- o-o-e l-b s-r- ------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym owoce lub ser. 0
Me sooviksime hommikust süüa. Chc--li-y-my /-Chcia-----m--zje-- śn---a--e. C___________ / C___________ z____ ś_________ C-c-e-i-y-m- / C-c-a-y-y-m- z-e-ć ś-i-d-n-e- -------------------------------------------- Chcielibyśmy / Chciałybyśmy zjeść śniadanie. 0
Me sooviksime lõunat süüa. C----l--yś-- - -h-ia--by-m---j-ś--o-i--. C___________ / C___________ z____ o_____ C-c-e-i-y-m- / C-c-a-y-y-m- z-e-ć o-i-d- ---------------------------------------- Chcielibyśmy / Chciałybyśmy zjeść obiad. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Ch--el-------/-Chci--y-y-m------- -o---ję. C___________ / C___________ z____ k_______ C-c-e-i-y-m- / C-c-a-y-y-m- z-e-ć k-l-c-ę- ------------------------------------------ Chcielibyśmy / Chciałybyśmy zjeść kolację. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? Co -hc-ałb--p-n-/ -----ł--y pan- -a ś--a-----? C_ c_______ p__ / c________ p___ n_ ś_________ C- c-c-a-b- p-n / c-c-a-a-y p-n- n- ś-i-d-n-e- ---------------------------------------------- Co chciałby pan / chciałaby pani na śniadanie? 0
Saiake marmelaadi ja meega? B--k--z dżeme--i-mio-em? B____ z d_____ i m______ B-ł-i z d-e-e- i m-o-e-? ------------------------ Bułki z dżemem i miodem? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? T-st----ki---as- - -er--? T____ z k_______ i s_____ T-s-a z k-e-b-s- i s-r-m- ------------------------- Tosta z kiełbasą i serem? 0
Keedetud muna? G-----n- --jk-? G_______ j_____ G-t-w-n- j-j-o- --------------- Gotowane jajko? 0
Praetud muna? Jaj-- -ad-o--? J____ s_______ J-j-o s-d-o-e- -------------- Jajko sadzone? 0
Üks omlett? Omlet? O_____ O-l-t- ------ Omlet? 0
Palun veel üks jogurt. Po-r---- -es-cze --ed--- ---u--. P_______ j______ (______ j______ P-p-o-z- j-s-c-e (-e-e-) j-g-r-. -------------------------------- Poproszę jeszcze (jeden) jogurt. 0
Palun veel soola ja pipart. P--r-szę-j--zc-e--ó------e---. P_______ j______ s__ i p______ P-p-o-z- j-s-c-e s-l i p-e-r-. ------------------------------ Poproszę jeszcze sól i pieprz. 0
Palun veel üks klaas vett. P-pro------s-cz----k-a-kę w---. P_______ j______ s_______ w____ P-p-o-z- j-s-c-e s-k-a-k- w-d-. ------------------------------- Poproszę jeszcze szklankę wody. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!