Vestmik

et Restoranis 3   »   sv På restaurangen 3

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

31 [trettioett]

På restaurangen 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. J---sk-ll----lja--- -n förr-tt. J__ s_____ v____ h_ e_ f_______ J-g s-u-l- v-l-a h- e- f-r-ä-t- ------------------------------- Jag skulle vilja ha en förrätt. 0
Ma sooviksin salatit. J-g s---l- --lja h- -- sa-lad. J__ s_____ v____ h_ e_ s______ J-g s-u-l- v-l-a h- e- s-l-a-. ------------------------------ Jag skulle vilja ha en sallad. 0
Ma sooviksin suppi. J-g -k---e-v---a--a--n-s----. J__ s_____ v____ h_ e_ s_____ J-g s-u-l- v-l-a h- e- s-p-a- ----------------------------- Jag skulle vilja ha en soppa. 0
Ma sooviksin magustoitu. Ja- sk--l- ---ja--a -n----e-rä-t. J__ s_____ v____ h_ e_ e_________ J-g s-u-l- v-l-a h- e- e-t-r-ä-t- --------------------------------- Jag skulle vilja ha en efterrätt. 0
Ma sooviksin koorega jäätist. Ja- -------v-l-a h- ---g-a-s -ed vispg-äd-e. J__ s_____ v____ h_ e_ g____ m__ v__________ J-g s-u-l- v-l-a h- e- g-a-s m-d v-s-g-ä-d-. -------------------------------------------- Jag skulle vilja ha en glass med vispgrädde. 0
Ma sooviksin puuvilju või juustu. J-g s-ul-e-vilj- ha--rukt-el-er---t. J__ s_____ v____ h_ f____ e____ o___ J-g s-u-l- v-l-a h- f-u-t e-l-r o-t- ------------------------------------ Jag skulle vilja ha frukt eller ost. 0
Me sooviksime hommikust süüa. V--s-ul-e-v--j- ä---f---ost. V_ s_____ v____ ä__ f_______ V- s-u-l- v-l-a ä-a f-u-o-t- ---------------------------- Vi skulle vilja äta frukost. 0
Me sooviksime lõunat süüa. Vi---ul-- -ilja-ä-- l-n--. V_ s_____ v____ ä__ l_____ V- s-u-l- v-l-a ä-a l-n-h- -------------------------- Vi skulle vilja äta lunch. 0
Me sooviksime õhtust süüa. Vi---ul-- -i-ja-ä-a-mid-ag. V_ s_____ v____ ä__ m______ V- s-u-l- v-l-a ä-a m-d-a-. --------------------------- Vi skulle vilja äta middag. 0
Mida te hommikusöögiks soovite? V-d-vi------h-----l -r---s-? V__ v___ n_ h_ t___ f_______ V-d v-l- n- h- t-l- f-u-o-t- ---------------------------- Vad vill ni ha till frukost? 0
Saiake marmelaadi ja meega? S--------a---- -ar-e-ad o-- -on--g? S_________ m__ m_______ o__ h______ S-å-r-n-k- m-d m-r-e-a- o-h h-n-n-? ----------------------------------- Småfranska med marmelad och honung? 0
Röstsai vorsti ja juustuga? Ros--t----- -ed k-r- --h o-t? R_____ b___ m__ k___ o__ o___ R-s-a- b-ö- m-d k-r- o-h o-t- ----------------------------- Rostat bröd med korv och ost? 0
Keedetud muna? Ett -o-- ägg? E__ k___ ä___ E-t k-k- ä-g- ------------- Ett kokt ägg? 0
Praetud muna? E-t -tek----g? E__ s____ ä___ E-t s-e-t ä-g- -------------- Ett stekt ägg? 0
Üks omlett? En-ome--tt? E_ o_______ E- o-e-e-t- ----------- En omelett? 0
Palun veel üks jogurt. En yo---r- til-, ----. E_ y______ t____ t____ E- y-g-u-t t-l-, t-c-. ---------------------- En yoghurt till, tack. 0
Palun veel soola ja pipart. M-r--al----h----par,---ck. M__ s___ o__ p______ t____ M-r s-l- o-h p-p-a-, t-c-. -------------------------- Mer salt och peppar, tack. 0
Palun veel üks klaas vett. E-t -l-----------i--, ---k. E__ g___ v_____ t____ t____ E-t g-a- v-t-e- t-l-, t-c-. --------------------------- Ett glas vatten till, tack. 0

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!