Vestmik

et Restoranis 3   »   ar ‫فى المطعم 3‬

31 [kolmkümmend üks]

Restoranis 3

Restoranis 3

‫31 [واحد وثلاثون]‬

31 [wahd wathalathuna]

‫فى المطعم 3‬

fa almatem 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti araabia Mängi Rohkem
Ma sooviksin eelrooga. ‫---- --ن---بلا-.‬ ‫____ ص__ م_______ ‫-ر-د ص-ن م-ب-ا-.- ------------------ ‫أريد صحن مقبلات.‬ 0
ar-d---hn-m-qbi--t-. a___ s___ m_________ a-i- s-h- m-q-i-a-a- -------------------- arid sahn muqbilata.
Ma sooviksin salatit. ‫أ-يد--حن سلط--‬ ‫____ ص__ س_____ ‫-ر-د ص-ن س-ط-.- ---------------- ‫أريد صحن سلطة.‬ 0
ar----a-- sulta-a. a___ s___ s_______ a-i- s-h- s-l-a-a- ------------------ arid sahn sultata.
Ma sooviksin suppi. ‫أ-يد ص-ن---اء.‬ ‫____ ص__ ح_____ ‫-ر-د ص-ن ح-ا-.- ---------------- ‫أريد صحن حساء.‬ 0
a-i-----n -isa'. a___ s___ h_____ a-i- s-h- h-s-'- ---------------- arid sahn hisa'.
Ma sooviksin magustoitu. ‫---د -ع----ح-و-.‬ ‫____ ب__ ا_______ ‫-ر-د ب-ض ا-ح-و-.- ------------------ ‫أريد بعض الحلوى.‬ 0
ari----d-alh-lw--. a___ b__ a________ a-i- b-d a-h-l-a-. ------------------ arid bed alhulwaa.
Ma sooviksin koorega jäätist. ‫-ر---بو----ع-ا-قش-ة‬ ‫____ ب___ م_ ا______ ‫-ر-د ب-ظ- م- ا-ق-ط-‬ --------------------- ‫أريد بوظة مع القشطة‬ 0
a--d--aw-t-m-e-alq--tt a___ b____ m__ a______ a-i- b-w-t m-e a-q-h-t ---------------------- arid bawzt mae alqshtt
Ma sooviksin puuvilju või juustu. ‫أري---واك---- جب-ة-‬ ‫____ ف____ أ_ ج_____ ‫-ر-د ف-ا-ه أ- ج-ن-.- --------------------- ‫أريد فواكه أو جبنة.‬ 0
a-i- fawaki--'a----bna-a. a___ f______ '__ j_______ a-i- f-w-k-h '-w j-b-a-a- ------------------------- arid fawakih 'aw jabnata.
Me sooviksime hommikust süüa. ‫-----أ- -فط--‬ ‫____ أ_ ن_____ ‫-ر-د أ- ن-ط-.- --------------- ‫نريد أن نفطر.‬ 0
nri- 'a------t--a. n___ '___ n_______ n-i- '-n- n-f-a-a- ------------------ nrid 'ana naftara.
Me sooviksime lõunat süüa. ‫ن--د-----ل--لغ-ا-.‬ ‫____ ت____ ا_______ ‫-ر-د ت-ا-ل ا-غ-ا-.- -------------------- ‫نريد تناول الغداء.‬ 0
n-id-t--awul --g-----a. n___ t______ a_________ n-i- t-n-w-l a-g-a-a-a- ----------------------- nrid tanawul alghada'a.
Me sooviksime õhtust süüa. ‫-ر----ناو---لعش--.‬ ‫____ ت____ ا_______ ‫-ر-د ت-ا-ل ا-ع-ا-.- -------------------- ‫نريد تناول العشاء.‬ 0
n-id tan-----a-easha'. n___ t______ a________ n-i- t-n-w-l a-e-s-a-. ---------------------- nrid tanawul aleasha'.
Mida te hommikusöögiks soovite? ‫ما-ترغ-ه مع-ال---ر؟‬ ‫__ ت____ م_ ا_______ ‫-ا ت-غ-ه م- ا-ف-و-؟- --------------------- ‫ما ترغبه مع الفطور؟‬ 0
ma--t-r-------m-e ----tuwra? m__ t________ m__ a_________ m-a t-r-h-b-h m-e a-f-t-w-a- ---------------------------- maa targhabuh mae alfutuwra?
Saiake marmelaadi ja meega? ‫--- ------ى و-سل-‬ ‫___ م_ م___ و_____ ‫-ب- م- م-ب- و-س-؟- ------------------- ‫خبز مع مربى وعسل؟‬ 0
k-bu-- -a--m-rb-a---e-s-? k_____ m__ m_____ w______ k-b-z- m-e m-r-a- w-e-s-? ------------------------- khbuza mae marbaa waeusl?
Röstsai vorsti ja juustuga? ‫خ---مح-ص -- -ج--و-----‬ ‫___ م___ م_ س__ و______ ‫-ب- م-م- م- س-ق و-ب-ة-‬ ------------------------ ‫خبز محمص مع سجق وجبنة؟‬ 0
k------m-ha-is mae----aq ----bnat-? k_____ m______ m__ s____ w_________ k-b-z- m-h-m-s m-e s-j-q w-j-b-a-a- ----------------------------------- khbuza muhamis mae sajaq wajabnata?
Keedetud muna? ‫--ضة----و-ة-‬ ‫____ م_______ ‫-ي-ة م-ل-ق-؟- -------------- ‫بيضة مسلوقة؟‬ 0
b-ad---m--luq? b_____ m______ b-a-a- m-s-u-? -------------- byadat masluq?
Praetud muna? ‫ب-ض- -ق--ة؟‬ ‫____ م______ ‫-ي-ة م-ل-ة-‬ ------------- ‫بيضة مقلية؟‬ 0
bya--t-m-q---t? b_____ m_______ b-a-a- m-q-l-t- --------------- byadat maqalit?
Üks omlett? ‫عج- ب-ض-‬ ‫___ ب____ ‫-ج- ب-ض-‬ ---------- ‫عجة بيض؟‬ 0
ej-t b--? e___ b___ e-a- b-d- --------- ejat byd?
Palun veel üks jogurt. ‫-ن ف-ل-- -بد-- لبن-ث--ي--‬ ‫__ ف____ ز____ ل__ ث______ ‫-ن ف-ل-، ز-د-ة ل-ن ث-ن-ة-‬ --------------------------- ‫من فضلك، زبدية لبن ثانية.‬ 0
m--f--a--ka--za---at-- -aban th-n-a-a. m_ f________ z________ l____ t________ m- f-d-l-k-, z-b-i-t-n l-b-n t-a-i-t-. -------------------------------------- mn fidalaka, zabdiatan laban thaniata.
Palun veel soola ja pipart. ‫م- -ضلك- --- ال--- ---ف-ف--‬ ‫__ ف____ ب__ ا____ و________ ‫-ن ف-ل-، ب-ض ا-م-ح و-ل-ل-ل-‬ ----------------------------- ‫من فضلك، بعض الملح والفلفل.‬ 0
mn---d----a--bed--lmul------f----l-. m_ f________ b__ a______ w__________ m- f-d-l-k-, b-d a-m-l-h w-l-a-i-l-. ------------------------------------ mn fadalaka, bed almulih walfalifla.
Palun veel üks klaas vett. ‫-ن-فضل-، كوب ماء-إضا--.‬ ‫__ ف____ ك__ م__ إ______ ‫-ن ف-ل-، ك-ب م-ء إ-ا-ي-‬ ------------------------- ‫من فضلك، كوب ماء إضافي.‬ 0
m- -adl-k-- k-----a' --i-afi. m_ f_______ k___ m__ '_______ m- f-d-i-a- k-w- m-' '-i-a-i- ----------------------------- mn fadlika, kawb ma' 'iidafi.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + araabia (1-100) MP3 araabia (1-100)
Videot ei leitud!

Ladus kõne on õpitav!

Rääkimine on suhteliselt lihtne. Edukas rääkimine, ona aga juba palju keerulisem. See tähendab, et kuidas me midagi ütleme, on tähtsam kui see, mida me ütleme. Mitmed uuringud on seda tõestanud. Kuulajad pööravad alateadlikult tähelepanu kõneleja teatavatele omadustele. Seega on võimalik mõjutada, kas meie kõne võetakse hästi vastu või mitte. Lihtsalt tuleb alati pöörata tähelepanu sellele, kuidas me räägime. See kehtib ka meie kehakeelele. Kehakeel peab olema loomulik ja sobima meie iseloomuga. Ka hääl mängib oma rolli, sest ka sellele antakse alati hinnang. Meeste puhul on parem rääkida sügavama häälega. Siis kõlab kõneleja enesekindlama ja pädevamana. Samas hääletooni vahetamisel pole mingit mõju. Eriti oluline on aga rääkimise kiirus. Katse käigus uuriti vestluste edukust. Edukas rääkimine tähendab võimet kedagi milleski veenda. Inimene, kes tahab teisi veenda, ei tohi rääkida liiga kiiresti. Muidu jätab ta mulje, et ta pole siiras. Aga ka liiga aeglaselt rääkimine pole soovitatav. Inimesed, kes räägivad väga aeglaselt, võivad paista rumalatena. Seetõttu on kõige parem rääkida keskmise tempoga. 3.5 sõna sekundis on ideaalne. Kõnelemise oluliseks osaks on ka pausid. Need teevad meie kõne loomulikuks ja usutavaks. Selle tulemusena kuulajad usaldavad meid. ideaalne on minutis teha 4-5 pausi. Seega püüa paremini oma kõnet kontrollida! Siis lase järgmine intervjuu uksest sisse...
Kas sa teadsid?
Norra keel on põhjagermaani keel. See on emakeeleks umbes 5 miljonile inimesele. Norra keele juures on eriline see, et see koosneb kahest standardvariandist: Bokmål ja Nynorsk. See tähendab, et on olemas kaks tunnustatud norra keelt. Mõlemaid kasutatakse võrdselt juhtimises, koolides ning meedias. Riigi suuruse tõttu ei suudetud väga kaua standardkeelt paika panna. Nii jäid valdavaks dialektid, mis üksteisest sõltumatult arenesid. Iga norralane mõistab aga kõiki kohalikke dialekte ning mõlemat ametlikku keelt. Norra keele hääldusel puuduvad kindlad reeglid. See on sellepärast, et mõlemaid variante kasutatakse võrdselt kirjutamisel. Räägitakse enamasti ühte kohalikku dialekti. Norra keel sarnaneb väga taani ja rootsi keelega. Nende keelte rääkijad mõistavad üksteist ilma suuremate probleemideta. Norra keel on seega üks väga huvitav keel... Ja võib ise valida, millist norra keelt õppida tahetakse!