Vestmik

et Järgarvud   »   pl Liczebniki porządkowe

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [sześćdziesiąt jeden]

Liczebniki porządkowe

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. P--rwsz- m---i-- to-sty--e-. P_______ m______ t_ s_______ P-e-w-z- m-e-i-c t- s-y-z-ń- ---------------------------- Pierwszy miesiąc to styczeń. 0
Teine kuu on veebruar. D--g- m--siąc--o -uty. D____ m______ t_ l____ D-u-i m-e-i-c t- l-t-. ---------------------- Drugi miesiąc to luty. 0
Kolmas kuu on märts. Tr-e-i m--s-ąc t---a-z--. T_____ m______ t_ m______ T-z-c- m-e-i-c t- m-r-e-. ------------------------- Trzeci miesiąc to marzec. 0
Neljas kuu on aprill. Cz---t- ---sią---o --i--ień. C______ m______ t_ k________ C-w-r-y m-e-i-c t- k-i-c-e-. ---------------------------- Czwarty miesiąc to kwiecień. 0
Viies kuu on mai. Pi-t- mi-siąc--- -a-. P____ m______ t_ m___ P-ą-y m-e-i-c t- m-j- --------------------- Piąty miesiąc to maj. 0
Kuues kuu on juuni. S------miesi-c--o--z-r-ie-. S_____ m______ t_ c________ S-ó-t- m-e-i-c t- c-e-w-e-. --------------------------- Szósty miesiąc to czerwiec. 0
Kuus kuud on pool aastat. S-e-----esięc-------- r-k-. S____ m_______ t_ p__ r____ S-e-ć m-e-i-c- t- p-ł r-k-. --------------------------- Sześć miesięcy to pół roku. 0
Jaanuar, veebruar, märts, S---z-ń, luty--ma--e-, S_______ l____ m______ S-y-z-ń- l-t-, m-r-e-, ---------------------- Styczeń, luty, marzec, 0
aprill, mai ja juuni. k---cień maj----zer--e-. k_______ m__ i c________ k-i-c-e- m-j i c-e-w-e-. ------------------------ kwiecień maj i czerwiec. 0
Seitsmes kuu on juuli. Sió-my -ies-ąc----lip-e-. S_____ m______ t_ l______ S-ó-m- m-e-i-c t- l-p-e-. ------------------------- Siódmy miesiąc to lipiec. 0
Kaheksas kuu on august. Ó-m---ies--- -o -i---i--. Ó___ m______ t_ s________ Ó-m- m-e-i-c t- s-e-p-e-. ------------------------- Ósmy miesiąc to sierpień. 0
Üheksas kuu on september. D--e----y-m-e-i-- t- -r-es---. D________ m______ t_ w________ D-i-w-ą-y m-e-i-c t- w-z-s-e-. ------------------------------ Dziewiąty miesiąc to wrzesień. 0
Kümnes kuu on oktoober. D--esią-y miesiąc-to pa---ie-n--. D________ m______ t_ p___________ D-i-s-ą-y m-e-i-c t- p-ź-z-e-n-k- --------------------------------- Dziesiąty miesiąc to październik. 0
Üheteistkümnes kuu on november. Jed----ty miesiąc-t- li------. J________ m______ t_ l________ J-d-n-s-y m-e-i-c t- l-s-o-a-. ------------------------------ Jedenasty miesiąc to listopad. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. D----s-y mies--- -o -ru-zi--. D_______ m______ t_ g________ D-u-a-t- m-e-i-c t- g-u-z-e-. ----------------------------- Dwunasty miesiąc to grudzień. 0
Kaksteist kuud on aasta. D-----c---mies--cy ---r-k. D________ m_______ t_ r___ D-a-a-c-e m-e-i-c- t- r-k- -------------------------- Dwanaście miesięcy to rok. 0
Juuli, august, september, L---e---sier-i-ń, w-zes---, L______ s________ w________ L-p-e-, s-e-p-e-, w-z-s-e-, --------------------------- Lipiec, sierpień, wrzesień, 0
oktoober, november ja detsember. p-źdz---ni-,-l-st--a--- ------eń. p___________ l_______ i g________ p-ź-z-e-n-k- l-s-o-a- i g-u-z-e-. --------------------------------- październik, listopad i grudzień. 0

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...