Vestmik

et midagi pidama   »   pl musieć coś

72 [seitsekümmend kaks]

midagi pidama

midagi pidama

72 [siedemdziesiąt dwa]

musieć coś

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
pidama mu-i-ć m_____ m-s-e- ------ musieć 0
Ma pean kirja ära saatma. M-sz- --sła----n li--. M____ w_____ t__ l____ M-s-ę w-s-a- t-n l-s-. ---------------------- Muszę wysłać ten list. 0
Ma pean hotellile maksma. M-s-ę-zapła-ić------t-l. M____ z_______ z_ h_____ M-s-ę z-p-a-i- z- h-t-l- ------------------------ Muszę zapłacić za hotel. 0
Sa pead varakult tõusma. M--i----s--- -c-e---e. M_____ w____ w________ M-s-s- w-t-ć w-z-ś-i-. ---------------------- Musisz wstać wcześnie. 0
Sa pead palju töötama. Mus-------o pracow--. M_____ d___ p________ M-s-s- d-ż- p-a-o-a-. --------------------- Musisz dużo pracować. 0
Sa pead täpne olema. M-s--z--y--pun-t-alnie. M_____ b__ p___________ M-s-s- b-ć p-n-t-a-n-e- ----------------------- Musisz być punktualnie. 0
Ta peab tankima. On----i --ta--o--ć. O_ m___ z__________ O- m-s- z-t-n-o-a-. ------------------- On musi zatankować. 0
Ta peab autot parandama. O- -u-i n-p-a-ić -am-c-ód. O_ m___ n_______ s________ O- m-s- n-p-a-i- s-m-c-ó-. -------------------------- On musi naprawić samochód. 0
Ta peab autot pesema. On--us- u--ć-s---c-ód. O_ m___ u___ s________ O- m-s- u-y- s-m-c-ó-. ---------------------- On musi umyć samochód. 0
Ta peab sisseoste tegema. O----------o--ć-zaku-y. O__ m___ z_____ z______ O-a m-s- z-o-i- z-k-p-. ----------------------- Ona musi zrobić zakupy. 0
Ta peab korterit puhastama. O------i--ospr-ąt-ć-m---z----e. O__ m___ p_________ m__________ O-a m-s- p-s-r-ą-a- m-e-z-a-i-. ------------------------------- Ona musi posprzątać mieszkanie. 0
Ta peab pesu ära pesema. Ona-m-si z-obić --a---. O__ m___ z_____ p______ O-a m-s- z-o-i- p-a-i-. ----------------------- Ona musi zrobić pranie. 0
Me peame kohe kooli minema. M-s-my-------i-- do-s-k--y. M_____ z____ i__ d_ s______ M-s-m- z-r-z i-ć d- s-k-ł-. --------------------------- Musimy zaraz iść do szkoły. 0
Me peame kohe tööle minema. M--imy-zaraz-iś--do-p-a--. M_____ z____ i__ d_ p_____ M-s-m- z-r-z i-ć d- p-a-y- -------------------------- Musimy zaraz iść do pracy. 0
Me peame kohe arsti juurde minema. M---my-za--z-iś--do--e-a--a. M_____ z____ i__ d_ l_______ M-s-m- z-r-z i-ć d- l-k-r-a- ---------------------------- Musimy zaraz iść do lekarza. 0
Te peate bussi ootama. Musi--- --c--ka------u-ob--. M______ p_______ n_ a_______ M-s-c-e p-c-e-a- n- a-t-b-s- ---------------------------- Musicie poczekać na autobus. 0
Te peate rongi ootama. Musici- p-c--ka- na-p-ci--. M______ p_______ n_ p______ M-s-c-e p-c-e-a- n- p-c-ą-. --------------------------- Musicie poczekać na pociąg. 0
Te peate taksot ootama. Mu-i-ie p--ze-ać na t-k-ó-k-. M______ p_______ n_ t________ M-s-c-e p-c-e-a- n- t-k-ó-k-. ----------------------------- Musicie poczekać na taksówkę. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Miks on nii palju erinevaid keeli?

Tänapäeval on maailmas rohkem kui 6000 erinevat keelt. Seepärast on meil vaja tõlke ja tõlkijaid. Väga kaua aega tagasi rääkisid kõik veel sama keelt. See muutus, kui inimesed hakkasid välja rändama. Nad jätsid oma Aafrika kodumaa ja kolisid üle maailma laiali. Rändamine tõi kaasa keelelise eraldamine. Sest igal rahval tekkis oma suhtlusvorm. Ühest protokeelest arenes välja palju erinevaid keeli. Aga inimene ei jäänud ühte paika väga kauaks. Nii et keeled eraldusid üksteisest aina rohkem. Mingil hetkel polnud ühine algupära enam äratuntav. Peale selle ei elanud inimesed tuhandeid aastaid isolatsioonis. Neil oli alati kontakt teiste rahvastega. See muutis keeli. Nad võtsid üle võõrkeele elemente või nad ühinesid. Selle tõttu pole keelte arenemine kunagi peatunud. Seega, keelte rohkus tuleneb rändest ja kontaktist teiste rahvastega. Miks keeled nii erinevad on, on juba teine küsimus. Iga evolutsioon järgib teatud reegleid. Niisiis peab kusagil olema ka põhjus, miks keeled on sellised nagu nad on. Sellepärast on teadlased aastaid keeli uurinud. Nad tahaksid teada, miks keeled erinevalt arenevad. Et seda uurida, tuleb uurida keelte ajalugu. Siis on võimalik kindlaks teha, millal ja milline muutus aset leidis. Ei ole veel teada, mis keele arengut mõjutab. Kultuurilised tegurid tunduvad olevat tähtsamad kui bioloogilised tegurid. Ehk siis nende keeli on kujundanud erinevate rahvaste ajalood. Ilmselgelt ütlevad keeled meile rohkem, kui me teame ...