Vestmik

et vajama – tahtma   »   pl potrzebować – chcieć

69 [kuuskümmend üheksa]

vajama – tahtma

vajama – tahtma

69 [sześćdziesiąt dziewięć]

potrzebować – chcieć

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Mul on vaja voodit. Potr---uję łó--a. P_________ ł_____ P-t-z-b-j- ł-ż-a- ----------------- Potrzebuję łóżka. 0
Ma tahan magada. C--- s-ać. C___ s____ C-c- s-a-. ---------- Chcę spać. 0
Kas siin on voodit? C-y-j--t t--ja--e--ł--k-? C__ j___ t_ j_____ ł_____ C-y j-s- t- j-k-e- ł-ż-o- ------------------------- Czy jest tu jakieś łóżko? 0
Mul on vaja lampi. Potrz-buję -am--. P_________ l_____ P-t-z-b-j- l-m-y- ----------------- Potrzebuję lampy. 0
Ma tahan lugeda. C--- cz-ta-. C___ c______ C-c- c-y-a-. ------------ Chcę czytać. 0
Kas siin on lampi? C---j--t-----a--ś-lam-a? C__ j___ t_ j____ l_____ C-y j-s- t- j-k-ś l-m-a- ------------------------ Czy jest tu jakaś lampa? 0
Mul on vaja telefoni. P---z---j--t----onu. P_________ t________ P-t-z-b-j- t-l-f-n-. -------------------- Potrzebuję telefonu. 0
Ma tahan helistada. C-c- -adzw-nić. C___ z_________ C-c- z-d-w-n-ć- --------------- Chcę zadzwonić. 0
Kas siin on telefoni? Czy---s--t- j-k-ś-t---fo-? C__ j___ t_ j____ t_______ C-y j-s- t- j-k-ś t-l-f-n- -------------------------- Czy jest tu jakiś telefon? 0
Mul on vaja fotokaamerat. Potrze-u-ę-aparat-. P_________ a_______ P-t-z-b-j- a-a-a-u- ------------------- Potrzebuję aparatu. 0
Ma tahan pildistada. C-c--z---ić zd--cia. C___ z_____ z_______ C-c- z-o-i- z-j-c-a- -------------------- Chcę zrobić zdjęcia. 0
Kas siin on fotokaamerat? Cz- je-- ------i- apara-? C__ j___ t_ j____ a______ C-y j-s- t- j-k-ś a-a-a-? ------------------------- Czy jest tu jakiś aparat? 0
Mul on vaja arvutit. Po-rz-b-j- k-----er-. P_________ k_________ P-t-z-b-j- k-m-u-e-a- --------------------- Potrzebuję komputera. 0
Ma tahan meili saata. Ch-- -------mai--. C___ w_____ m_____ C-c- w-s-a- m-i-a- ------------------ Chcę wysłać maila. 0
Kas siin on arvutit? C-- je---t- -ak---ko--ut-r? C__ j___ t_ j____ k________ C-y j-s- t- j-k-ś k-m-u-e-? --------------------------- Czy jest tu jakiś komputer? 0
Mul on vaja pastakat. Potr--b--ę -ł-gopis-. P_________ d_________ P-t-z-b-j- d-u-o-i-u- --------------------- Potrzebuję długopisu. 0
Ma tahan midagi kirjutada. C-cę c-ś -a---a-. C___ c__ n_______ C-c- c-ś n-p-s-ć- ----------------- Chcę coś napisać. 0
Kas siin on paberilehte ja pastakat? C-y---st-tu j-----k--t-- -a-ie-u-- -a-i- dług---s? C__ j___ t_ j____ k_____ p______ i j____ d________ C-y j-s- t- j-k-ś k-r-k- p-p-e-u i j-k-ś d-u-o-i-? -------------------------------------------------- Czy jest tu jakaś kartka papieru i jakiś długopis? 0

Masintõlge

Inimene, kes soovib mingi teksti tõlkimist, peab maksma palju raha. Elukutselised tõlgid ja tõlkijad on kallid. Vaatamata sellele on teiste keelte oskamine muutumas üha olulisemaks. Arvutiteadlased ja -keeleteadlased soovivad seda probleemi lahendada. Nad on juba mõnda aega tegelenud tõlkeabiprogrammide väljatöötamisega. Tänapäeval on palju erinevaid programme. Aga masintõlke kvaliteet pole tavaliselt väga hea. Kuid selles pole süüdi programmeerijad! Keeled on väga keerulised süsteemid. Arvutid, põhinevad lihtsatel matemaatilistel põhimõtetel. Seetõttu ei suuda nad keelt alati korrektselt töödelda. Tõlkeprogramm peab keele täielikult ära õppima. Selleks peavad spetsialistid õpetama programmile tuhandeid sõnu ja reegleid. See on praktiliselt võimatu. Lihtsam on arvutit panna võrrandeid arvutama. Selles on ta hea! Arvuti suudab välja arvutada, milliseid kombinatsioone kaustatakse tihemini. Ta tunneb näiteks ära, millised sõnad on sageli üksteise kõrval. Selleks tuleb talle sisestada tekstid erinevates keeltes. Sel moel õpib programm, mis on teatud keele juures tüüpiline. Antud statistiline meetod parandab automaattõlkeid. Kuid arvutid ei suuda inimesi asendada. Keele puhul ei suuda ükski masin inimese aju imiteerida. Seega jätkub tõlkijatel ja tõlkidel tööd veel kauaks ajaks! Tulevikus võiks lihtsaid tekste kindlasti arvutid tõlkida. Laulud, luule ja kirjandus vajavad aga elavat mõtlemist. Nad põhinevad inimese keeletunnetusel. Ja nii ongi hea ...