Първия- ме--ц-е я-у--и.
П______ м____ е я______
П-р-и-т м-с-ц е я-у-р-.
-----------------------
Първият месец е януари. 0 Pyr-iya----se-s----ya--ar-.P_______ m_____ y_ y_______P-r-i-a- m-s-t- y- y-n-a-i----------------------------Pyrviyat mesets ye yanuari.
В-ор----мес---е --вр-а-и.
В______ м____ е ф________
В-о-и-т м-с-ц е ф-в-у-р-.
-------------------------
Вторият месец е февруари. 0 Vtor-y-t ---e-s-ye fe-r-ari.V_______ m_____ y_ f________V-o-i-a- m-s-t- y- f-v-u-r-.----------------------------Vtoriyat mesets ye fevruari.
Тр-т----м--ец е ---т.
Т______ м____ е м____
Т-е-и-т м-с-ц е м-р-.
---------------------
Третият месец е март. 0 Tre--yat--es-t--y- mar-.T_______ m_____ y_ m____T-e-i-a- m-s-t- y- m-r-.------------------------Tretiyat mesets ye mart.
Ш---и-- -е--ц е юн-.
Ш______ м____ е ю___
Ш-с-и-т м-с-ц е ю-и-
--------------------
Шестият месец е юни. 0 Sh-s----t-----ts--- -uni.S________ m_____ y_ y____S-e-t-y-t m-s-t- y- y-n-.-------------------------Shestiyat mesets ye yuni.
ап---- май и ю--.
а_____ м__ и ю___
а-р-л- м-й и ю-и-
-----------------
април, май и юни. 0 a--il,--ay - y-ni.a_____ m__ i y____a-r-l- m-y i y-n-.------------------april, may i yuni.
ок-ом-ри, но-м----и--ек---р-.
о________ н______ и д________
о-т-м-р-, н-е-в-и и д-к-м-р-.
-----------------------------
октомври, ноември и декември. 0 o----vr-- noe-vri-i----em---.o________ n______ i d________o-t-m-r-, n-e-v-i i d-k-m-r-.-----------------------------oktomvri, noemvri i dekemvri.
Meie emakeel on esimene õpitud keel.
Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda.
Enamikel inimestel on vaid üks emakeel.
Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli.
Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena.
Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel.
Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt.
Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl.
Teist kasutatakse kodus.
Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest.
Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi.
Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt.
Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame.
Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime.
Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata.
Üks keel on alati tähtsam kui teine.
Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat.
Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi.
Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt.
Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel.
Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena.
Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid.
Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust
Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi!
Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne.
Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust.
Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi.
Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...