Vestmik

et Järgarvud   »   nn Ordenstal

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [sekstiein / ein og seksti]

Ordenstal

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. De- --rs-e-m-nad-- er--a--ar. D__ f_____ m______ e_ j______ D-n f-r-t- m-n-d-n e- j-n-a-. ----------------------------- Den fyrste månaden er januar. 0
Teine kuu on veebruar. Den---dre-månaden-e---ebruar. D__ a____ m______ e_ f_______ D-n a-d-e m-n-d-n e- f-b-u-r- ----------------------------- Den andre månaden er februar. 0
Kolmas kuu on märts. D-n-tr-d-e--ånaden -r --r-. D__ t_____ m______ e_ m____ D-n t-e-j- m-n-d-n e- m-r-. --------------------------- Den tredje månaden er mars. 0
Neljas kuu on aprill. Den--j--de månaden--r a--i-. D__ f_____ m______ e_ a_____ D-n f-e-d- m-n-d-n e- a-r-l- ---------------------------- Den fjerde månaden er april. 0
Viies kuu on mai. D-n fe-te-må---en -r m--. D__ f____ m______ e_ m___ D-n f-m-e m-n-d-n e- m-i- ------------------------- Den femte månaden er mai. 0
Kuues kuu on juuni. De--s---te---n---- -r ----. D__ s_____ m______ e_ j____ D-n s-e-t- m-n-d-n e- j-n-. --------------------------- Den sjette månaden er juni. 0
Kuus kuud on pool aastat. Se-- -ån--e--er e-t--al-t-å-. S___ m______ e_ e__ h____ å__ S-k- m-n-d-r e- e-t h-l-t å-. ----------------------------- Seks månader er eit halvt år. 0
Jaanuar, veebruar, märts, Ja-u-r- --b-u----m-rs, J______ f_______ m____ J-n-a-, f-b-u-r- m-r-, ---------------------- Januar, februar, mars, 0
aprill, mai ja juuni. apr-l- -a- o- j---. a_____ m__ o_ j____ a-r-l- m-i o- j-n-. ------------------- april, mai og juni. 0
Seitsmes kuu on juuli. Den-sj-an-- må----n -- --li. D__ s______ m______ e_ j____ D-n s-u-n-e m-n-d-n e- j-l-. ---------------------------- Den sjuande månaden er juli. 0
Kaheksas kuu on august. D-n-å-t-nde-m-na-en--r a---s-. D__ å______ m______ e_ a______ D-n å-t-n-e m-n-d-n e- a-g-s-. ------------------------------ Den åttande månaden er august. 0
Üheksas kuu on september. D-n-niande --n-den-e--s--t-m---. D__ n_____ m______ e_ s_________ D-n n-a-d- m-n-d-n e- s-p-e-b-r- -------------------------------- Den niande månaden er september. 0
Kümnes kuu on oktoober. Den---an-- m----e--e--okt-b-r. D__ t_____ m______ e_ o_______ D-n t-a-d- m-n-d-n e- o-t-b-r- ------------------------------ Den tiande månaden er oktober. 0
Üheteistkümnes kuu on november. D-n -llevt- mån-den -- -o-e---r. D__ e______ m______ e_ n________ D-n e-l-v-e m-n-d-n e- n-v-m-e-. -------------------------------- Den ellevte månaden er november. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. D-n t-l--- måna--n-e- des-m--r. D__ t_____ m______ e_ d________ D-n t-l-t- m-n-d-n e- d-s-m-e-. ------------------------------- Den tolvte månaden er desember. 0
Kaksteist kuud on aasta. To----å----r -- ei-t --. T___ m______ e_ e___ å__ T-l- m-n-d-r e- e-t- å-. ------------------------ Tolv månader er eitt år. 0
Juuli, august, september, Ju--, -u--------p--m--r, J____ a______ s_________ J-l-, a-g-s-, s-p-e-b-r- ------------------------ Juli, august, september, 0
oktoober, november ja detsember. oktober- n-v-mb-r-o--d-----e-. o_______ n_______ o_ d________ o-t-b-r- n-v-m-e- o- d-s-m-e-. ------------------------------ oktober, november og desember. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + nynorsk (1-100) MP3 nynorsk (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...