Vestmik

et Sisseostud   »   pl Zakupy

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [pięćdziesiąt cztery]

Zakupy

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. C--i--b-- --C--ia-aby--k-pić-pr-zen-. C________ / C_________ k____ p_______ C-c-a-b-m / C-c-a-a-y- k-p-ć p-e-e-t- ------------------------------------- Chciałbym / Chciałabym kupić prezent. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. A---n-- z- drog-. A__ n__ z_ d_____ A-e n-e z- d-o-i- ----------------- Ale nie za drogi. 0
Võib-olla käekott? M-że to-eb--? M___ t_______ M-ż- t-r-b-ę- ------------- Może torebkę? 0
Millist värvi te soovite? W--ak-- ma--y- --l---e? W j____ m_ b__ k_______ W j-k-m m- b-ć k-l-r-e- ----------------------- W jakim ma być kolorze? 0
Musta, pruuni või valget? W-cz-rny-,-br--owym-c-y -i-ły-? W c_______ b_______ c__ b______ W c-a-n-m- b-ą-o-y- c-y b-a-y-? ------------------------------- W czarnym, brązowym czy białym? 0
Suurt või väikest? Du-a-c-- --ł-? D___ c__ m____ D-ż- c-y m-ł-? -------------- Duża czy mała? 0
Tohin ma seda korra vaadata? C-y mog--o-ejrz-ć tę? C__ m___ o_______ t__ C-y m-g- o-e-r-e- t-? --------------------- Czy mogę obejrzeć tę? 0
Kas see on nahast? Czy o-- je-t--- -kó-y? C__ o__ j___ z_ s_____ C-y o-a j-s- z- s-ó-y- ---------------------- Czy ona jest ze skóry? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Cz- -o----e-t-z -worzy---sz-ucz--go? C__ m___ j___ z t_______ s__________ C-y m-ż- j-s- z t-o-z-w- s-t-c-n-g-? ------------------------------------ Czy może jest z tworzywa sztucznego? 0
Nahast loomulikult. Ocz---ś-i---e s---y. O_________ z_ s_____ O-z-w-ś-i- z- s-ó-y- -------------------- Oczywiście ze skóry. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. J-st ---dz----br-j ---o---. J___ b_____ d_____ j_______ J-s- b-r-z- d-b-e- j-k-ś-i- --------------------------- Jest bardzo dobrej jakości. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. I -a-t--eb------t n----w---n-e----a. I t_ t______ j___ n_______ n________ I t- t-r-b-a j-s- n-p-a-d- n-e-r-g-. ------------------------------------ I ta torebka jest naprawdę niedroga. 0
See meeldib mulle. Ta ---się p-d--a. T_ m_ s__ p______ T- m- s-ę p-d-b-. ----------------- Ta mi się podoba. 0
Ma võtan selle. Wezmę-j-. W____ j__ W-z-ę j-. --------- Wezmę ją. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Czy --żn---ą e-en--aln-e wym-e--ć? C__ m____ j_ e__________ w________ C-y m-ż-a j- e-e-t-a-n-e w-m-e-i-? ---------------------------------- Czy można ją ewentualnie wymienić? 0
Loomulikult. O-zyw-ś---. O__________ O-z-w-ś-i-. ----------- Oczywiście. 0
Me pakime ta kingina ära. Z-p--u---y-j- n-------n-. Z_________ j_ n_ p_______ Z-p-k-j-m- j- n- p-e-e-t- ------------------------- Zapakujemy ją na prezent. 0
Kassa on sealpool. Ka-----st --p-z-ci---. K___ j___ n___________ K-s- j-s- n-p-z-c-w-o- ---------------------- Kasa jest naprzeciwko. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...