Vestmik

et Järgarvud   »   de Ordinalzahlen

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [einundsechzig]

Ordinalzahlen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti saksa Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. D-- ---t---onat ist d-- --n--r. D__ e____ M____ i__ d__ J______ D-r e-s-e M-n-t i-t d-r J-n-a-. ------------------------------- Der erste Monat ist der Januar. 0
Teine kuu on veebruar. Der--w-i-e M---t-ist--er-Feb---r. D__ z_____ M____ i__ d__ F_______ D-r z-e-t- M-n-t i-t d-r F-b-u-r- --------------------------------- Der zweite Monat ist der Februar. 0
Kolmas kuu on märts. D-r-dr-tte-Mo--t ist -er -är-. D__ d_____ M____ i__ d__ M____ D-r d-i-t- M-n-t i-t d-r M-r-. ------------------------------ Der dritte Monat ist der März. 0
Neljas kuu on aprill. D-r-vi--t---o-at i---de---p--l. D__ v_____ M____ i__ d__ A_____ D-r v-e-t- M-n-t i-t d-r A-r-l- ------------------------------- Der vierte Monat ist der April. 0
Viies kuu on mai. De- ---f-- --n-t-is- --r -ai. D__ f_____ M____ i__ d__ M___ D-r f-n-t- M-n-t i-t d-r M-i- ----------------------------- Der fünfte Monat ist der Mai. 0
Kuues kuu on juuni. De-----hste-M--a- -s- d-- --ni. D__ s______ M____ i__ d__ J____ D-r s-c-s-e M-n-t i-t d-r J-n-. ------------------------------- Der sechste Monat ist der Juni. 0
Kuus kuud on pool aastat. Sech- M-n-te si-d -i- -alb-- -ahr. S____ M_____ s___ e__ h_____ J____ S-c-s M-n-t- s-n- e-n h-l-e- J-h-. ---------------------------------- Sechs Monate sind ein halbes Jahr. 0
Jaanuar, veebruar, märts, J-nua-,-F--ru--,--ä--, J______ F_______ M____ J-n-a-, F-b-u-r- M-r-, ---------------------- Januar, Februar, März, 0
aprill, mai ja juuni. A--i---M-- u-- Ju--. A_____ M__ u__ J____ A-r-l- M-i u-d J-n-. -------------------- April, Mai und Juni. 0
Seitsmes kuu on juuli. Der-----t--M---------der-Juli. D__ s_____ M____ i__ d__ J____ D-r s-e-t- M-n-t i-t d-r J-l-. ------------------------------ Der siebte Monat ist der Juli. 0
Kaheksas kuu on august. De- -cht-----at-i---de----g-st. D__ a____ M____ i__ d__ A______ D-r a-h-e M-n-t i-t d-r A-g-s-. ------------------------------- Der achte Monat ist der August. 0
Üheksas kuu on september. D-r--eunte -o--t--s- der---p--mb--. D__ n_____ M____ i__ d__ S_________ D-r n-u-t- M-n-t i-t d-r S-p-e-b-r- ----------------------------------- Der neunte Monat ist der September. 0
Kümnes kuu on oktoober. D----e-n------at i-----r--kt--e-. D__ z_____ M____ i__ d__ O_______ D-r z-h-t- M-n-t i-t d-r O-t-b-r- --------------------------------- Der zehnte Monat ist der Oktober. 0
Üheteistkümnes kuu on november. D-r el--e --n-t --t-der ---em-er. D__ e____ M____ i__ d__ N________ D-r e-f-e M-n-t i-t d-r N-v-m-e-. --------------------------------- Der elfte Monat ist der November. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. D-r---ö--t--Mona---s---er------b--. D__ z______ M____ i__ d__ D________ D-r z-ö-f-e M-n-t i-t d-r D-z-m-e-. ----------------------------------- Der zwölfte Monat ist der Dezember. 0
Kaksteist kuud on aasta. Z--lf-Monate-sin- ein---h-. Z____ M_____ s___ e__ J____ Z-ö-f M-n-t- s-n- e-n J-h-. --------------------------- Zwölf Monate sind ein Jahr. 0
Juuli, august, september, J--i----gus-- --p-emb--, J____ A______ S_________ J-l-, A-g-s-, S-p-e-b-r- ------------------------ Juli, August, September, 0
oktoober, november ja detsember. O-t-b-r- November --d -ez-mbe-. O_______ N_______ u__ D________ O-t-b-r- N-v-m-e- u-d D-z-m-e-. ------------------------------- Oktober, November und Dezember. 0

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...