Vestmik

et Järgarvud   »   no Ordenstall

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [sekstien]

Ordenstall

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. D-n -ørst----ned---er j-n---. D__ f_____ m______ e_ j______ D-n f-r-t- m-n-d-n e- j-n-a-. ----------------------------- Den første måneden er januar. 0
Teine kuu on veebruar. D-- -nd-----n-----e- ---rua-. D__ a____ m______ e_ f_______ D-n a-d-e m-n-d-n e- f-b-u-r- ----------------------------- Den andre måneden er februar. 0
Kolmas kuu on märts. D----r--je----eden -- ma--. D__ t_____ m______ e_ m____ D-n t-e-j- m-n-d-n e- m-r-. --------------------------- Den tredje måneden er mars. 0
Neljas kuu on aprill. D---fj-r-e -å----n--- --ri-. D__ f_____ m______ e_ a_____ D-n f-e-d- m-n-d-n e- a-r-l- ---------------------------- Den fjerde måneden er april. 0
Viies kuu on mai. Den f-----må-ed----- mai. D__ f____ m______ e_ m___ D-n f-m-e m-n-d-n e- m-i- ------------------------- Den femte måneden er mai. 0
Kuues kuu on juuni. De--sje-te m-n-d----r ----. D__ s_____ m______ e_ j____ D-n s-e-t- m-n-d-n e- j-n-. --------------------------- Den sjette måneden er juni. 0
Kuus kuud on pool aastat. Sek- må--der er -- hal-t år. S___ m______ e_ e_ h____ å__ S-k- m-n-d-r e- e- h-l-t å-. ---------------------------- Seks måneder er et halvt år. 0
Jaanuar, veebruar, märts, Jan-ar- fe--ua-, ma-s, J______ f_______ m____ J-n-a-, f-b-u-r- m-r-, ---------------------- Januar, februar, mars, 0
aprill, mai ja juuni. ap--l---ai-o- ju--. a_____ m__ o_ j____ a-r-l- m-i o- j-n-. ------------------- april, mai og juni. 0
Seitsmes kuu on juuli. Den-sy-en-e-mån--e- er--uli. D__ s______ m______ e_ j____ D-n s-v-n-e m-n-d-n e- j-l-. ---------------------------- Den syvende måneden er juli. 0
Kaheksas kuu on august. D-n--t---de --n--e- e--a--u-t. D__ å______ m______ e_ a______ D-n å-t-n-e m-n-d-n e- a-g-s-. ------------------------------ Den åttende måneden er august. 0
Üheksas kuu on september. D-n-nien-e -åne--n -r--ept-mb-r. D__ n_____ m______ e_ s_________ D-n n-e-d- m-n-d-n e- s-p-e-b-r- -------------------------------- Den niende måneden er september. 0
Kümnes kuu on oktoober. D-n-tiende--ån--e- -- ok--be-. D__ t_____ m______ e_ o_______ D-n t-e-d- m-n-d-n e- o-t-b-r- ------------------------------ Den tiende måneden er oktober. 0
Üheteistkümnes kuu on november. D-n -l-e-t- -å---------n-v-m---. D__ e______ m______ e_ n________ D-n e-l-v-e m-n-d-n e- n-v-m-e-. -------------------------------- Den ellevte måneden er november. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. D-n t-lvt- mån-d-- e- de-emb--. D__ t_____ m______ e_ d________ D-n t-l-t- m-n-d-n e- d-s-m-e-. ------------------------------- Den tolvte måneden er desember. 0
Kaksteist kuud on aasta. To-v måned-- -r --t -r. T___ m______ e_ e__ å__ T-l- m-n-d-r e- e-t å-. ----------------------- Tolv måneder er ett år. 0
Juuli, august, september, Ju-i,-----s-----p--mb-r, J____ a______ s_________ J-l-, a-g-s-, s-p-e-b-r- ------------------------ Juli, august, september, 0
oktoober, november ja detsember. okto--r- --vemb---og--ese-ber. o_______ n_______ o_ d________ o-t-b-r- n-v-m-e- o- d-s-m-e-. ------------------------------ oktober, november og desember. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + norra (1-100) MP3 norra (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...