Vestmik

et Kehaosad   »   pl Części ciała

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [pięćdziesiąt osiem]

Części ciała

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. R-su-- mę---yz--. R_____ m_________ R-s-j- m-ż-z-z-ę- ----------------- Rysuję mężczyznę. 0
Esiteks pea. Najp---- gł---. N_______ g_____ N-j-i-r- g-o-ę- --------------- Najpierw głowę. 0
Mees kannab mütsi. Te- m-ż-zy-n---o---k-p--us-. T__ m________ n___ k________ T-n m-ż-z-z-a n-s- k-p-l-s-. ---------------------------- Ten mężczyzna nosi kapelusz. 0
Juukseid ei ole näha. Wł-s- ---ni------zne. W____ s_ n___________ W-o-y s- n-e-i-o-z-e- --------------------- Włosy są niewidoczne. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Us-y --ż -- ------oc--e. U___ t__ s_ n___________ U-z- t-ż s- n-e-i-o-z-e- ------------------------ Uszy też są niewidoczne. 0
Selga ei ole ka näha. P---ó- t-- -ie ---a-. P_____ t__ n__ w_____ P-e-ó- t-ż n-e w-d-ć- --------------------- Pleców też nie widać. 0
Ma joonistan silmad ja suu. R-suj- -c-- i us--. R_____ o___ i u____ R-s-j- o-z- i u-t-. ------------------- Rysuję oczy i usta. 0
Mees tantsib ja naerab. T-- --żc-yz-a-t----y i-śm--j--s--. T__ m________ t_____ i ś_____ s___ T-n m-ż-z-z-a t-ń-z- i ś-i-j- s-ę- ---------------------------------- Ten mężczyzna tańczy i śmieje się. 0
Mehel on pikk nina. Ten----czy-na -a d-u-- -o-. T__ m________ m_ d____ n___ T-n m-ż-z-z-a m- d-u-i n-s- --------------------------- Ten mężczyzna ma długi nos. 0
Ta kannab keppi käes. W--ł-ni---------a l-s--. W d_______ t_____ l_____ W d-o-i-c- t-z-m- l-s-ę- ------------------------ W dłoniach trzyma laskę. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Nos--ta-ż- s----k----ó- s--i. N___ t____ s_____ w____ s____ N-s- t-k-e s-a-i- w-k-ł s-y-. ----------------------------- Nosi także szalik wokół szyi. 0
On talv ja külm. J-----ima-- j--- zim--. J___ z___ i j___ z_____ J-s- z-m- i j-s- z-m-o- ----------------------- Jest zima i jest zimno. 0
Käed on tugevad. R------ -ą-sil-e. R______ s_ s_____ R-m-o-a s- s-l-e- ----------------- Ramiona są silne. 0
Jalad on samuti tugevad. Nogi --ż -ą---l-e. N___ t__ s_ s_____ N-g- t-ż s- s-l-e- ------------------ Nogi też są silne. 0
See mees on lumest. Ten ------z-- j-----e śn-e-u. T__ m________ j___ z_ ś______ T-n m-ż-z-z-a j-s- z- ś-i-g-. ----------------------------- Ten mężczyzna jest ze śniegu. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Nie-nos- s-o-ni--ni-p-as-c-a. N__ n___ s_____ a__ p________ N-e n-s- s-o-n- a-i p-a-z-z-. ----------------------------- Nie nosi spodni ani płaszcza. 0
Kuid see mees ei külmeta. A---nie ---- mu zi-n-. A__ n__ j___ m_ z_____ A-e n-e j-s- m- z-m-o- ---------------------- Ale nie jest mu zimno. 0
Ta on lumemees. O-----t bałwanem. O_ j___ b________ O- j-s- b-ł-a-e-. ----------------- On jest bałwanem. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...