Vestmik

et Järgarvud   »   sv Ordningstal

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [sextioett]

Ordningstal

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. De--f--s-- --n---n -- ja-ua-i. D__ f_____ m______ ä_ j_______ D-n f-r-t- m-n-d-n ä- j-n-a-i- ------------------------------ Den första månaden är januari. 0
Teine kuu on veebruar. De- an--a-må--d-- -r februar-. D__ a____ m______ ä_ f________ D-n a-d-a m-n-d-n ä- f-b-u-r-. ------------------------------ Den andra månaden är februari. 0
Kolmas kuu on märts. D---tred-e --n--e- är ma-s. D__ t_____ m______ ä_ m____ D-n t-e-j- m-n-d-n ä- m-r-. --------------------------- Den tredje månaden är mars. 0
Neljas kuu on aprill. Den-f--r-e -åna--n -r a-ril. D__ f_____ m______ ä_ a_____ D-n f-ä-d- m-n-d-n ä- a-r-l- ---------------------------- Den fjärde månaden är april. 0
Viies kuu on mai. Den f-mt--må-ad-- ä- ma-. D__ f____ m______ ä_ m___ D-n f-m-e m-n-d-n ä- m-j- ------------------------- Den femte månaden är maj. 0
Kuues kuu on juuni. De--sj--te m-nade--ä-----i. D__ s_____ m______ ä_ j____ D-n s-ä-t- m-n-d-n ä- j-n-. --------------------------- Den sjätte månaden är juni. 0
Kuus kuud on pool aastat. S-----nad-r-ä- ett hal-år. S__ m______ ä_ e__ h______ S-x m-n-d-r ä- e-t h-l-å-. -------------------------- Sex månader är ett halvår. 0
Jaanuar, veebruar, märts, J-nu--i, --brua-i- m---, J_______ f________ m____ J-n-a-i- f-b-u-r-, m-r-, ------------------------ Januari, februari, mars, 0
aprill, mai ja juuni. a-ri-- ma- -c---u-i. a_____ m__ o__ j____ a-r-l- m-j o-h j-n-. -------------------- april, maj och juni. 0
Seitsmes kuu on juuli. D-n-sj---- -å--d-- -r-----. D__ s_____ m______ ä_ j____ D-n s-u-d- m-n-d-n ä- j-l-. --------------------------- Den sjunde månaden är juli. 0
Kaheksas kuu on august. De--åt---de -å--den--r -ug----. D__ å______ m______ ä_ a_______ D-n å-t-n-e m-n-d-n ä- a-g-s-i- ------------------------------- Den åttonde månaden är augusti. 0
Üheksas kuu on september. De- nion-e---n--en ----ept--ber. D__ n_____ m______ ä_ s_________ D-n n-o-d- m-n-d-n ä- s-p-e-b-r- -------------------------------- Den nionde månaden är september. 0
Kümnes kuu on oktoober. D-n--i---e-m----en-ä- ---o---. D__ t_____ m______ ä_ o_______ D-n t-o-d- m-n-d-n ä- o-t-b-r- ------------------------------ Den tionde månaden är oktober. 0
Üheteistkümnes kuu on november. De----ft- ---ad-n--r no--m--r. D__ e____ m______ ä_ n________ D-n e-f-e m-n-d-n ä- n-v-m-e-. ------------------------------ Den elfte månaden är november. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Den-t--ft--m--a-----r d-c-mber. D__ t_____ m______ ä_ d________ D-n t-l-t- m-n-d-n ä- d-c-m-e-. ------------------------------- Den tolfte månaden är december. 0
Kaksteist kuud on aasta. To-v m--ade- är--t- år. T___ m______ ä_ e__ å__ T-l- m-n-d-r ä- e-t å-. ----------------------- Tolv månader är ett år. 0
Juuli, august, september, J-li--au------ sep--mber, J____ a_______ s_________ J-l-, a-g-s-i- s-p-e-b-r- ------------------------- Juli, augusti, september, 0
oktoober, november ja detsember. o-tobe-, -ov--be--och--ec-mber. o_______ n_______ o__ d________ o-t-b-r- n-v-m-e- o-h d-c-m-e-. ------------------------------- oktober, november och december. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + rootsi (1-100) MP3 rootsi (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...