Vestmik

et Diskoteegis   »   pl Na dyskotece

46 [nelikümmend kuus]

Diskoteegis

Diskoteegis

46 [czterdzieści sześć]

Na dyskotece

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Kas see koht siin on vaba? Czy-to-m------ ---t--ol-e? C__ t_ m______ j___ w_____ C-y t- m-e-s-e j-s- w-l-e- -------------------------- Czy to miejsce jest wolne? 0
Kas ma võin teiega istuda? C------ę-się do-p-n- / --ni pr--s-ąść? C__ m___ s__ d_ p___ / p___ p_________ C-y m-g- s-ę d- p-n- / p-n- p-z-s-ą-ć- -------------------------------------- Czy mogę się do pana / pani przysiąść? 0
Meeleldi. Do---e. D______ D-b-z-. ------- Dobrze. 0
Kuidas teile muusika meeldib? Ja--po--ba--i- --n- - p--i ta---z--a? J__ p_____ s__ p___ / p___ t_ m______ J-k p-d-b- s-ę p-n- / p-n- t- m-z-k-? ------------------------------------- Jak podoba się panu / pani ta muzyka? 0
Veidi valju. Je-----o-h-----g--ś--. J___ t_____ z_ g______ J-s- t-o-h- z- g-o-n-. ---------------------- Jest trochę za głośna. 0
Kuid bänd mängib päris hästi. Al- ten -e--ó--gra -a-k--m ----ze. A__ t__ z_____ g__ c______ d______ A-e t-n z-s-ó- g-a c-ł-i-m d-b-z-. ---------------------------------- Ale ten zespół gra całkiem dobrze. 0
Kas te käite tihti siin? C--------o pa- - p----t- b---? C__ c_____ p__ / p___ t_ b____ C-y c-ę-t- p-n / p-n- t- b-w-? ------------------------------ Czy często pan / pani tu bywa? 0
Ei, see on esimene kord. Ni-----s-e- -u---e-ws----a-. N___ j_____ t_ p_______ r___ N-e- j-s-e- t- p-e-w-z- r-z- ---------------------------- Nie, jestem tu pierwszy raz. 0
Ma ei ole kunagi siin käinud. Wc-e-ni-- -- -ig-y nie-b-łem-/ -yła-. W________ t_ n____ n__ b____ / b_____ W-z-ś-i-j t- n-g-y n-e b-ł-m / b-ł-m- ------------------------------------- Wcześniej tu nigdy nie byłem / byłam. 0
Kas te tantsite? Za-ań-z--pan / pa-i? Z_______ p__ / p____ Z-t-ń-z- p-n / p-n-? -------------------- Zatańczy pan / pani? 0
Hiljem võib-olla. Mo---p--n---. M___ p_______ M-ż- p-ź-i-j- ------------- Może później. 0
Ma ei oska eriti hästi tantsida. Ni- --ie--zb---d-b-ze-t-ń---ć. N__ u____ z___ d_____ t_______ N-e u-i-m z-y- d-b-z- t-ń-z-ć- ------------------------------ Nie umiem zbyt dobrze tańczyć. 0
See on väga lihtne. T--j--t--a-k-e- p-os-e. T_ j___ c______ p______ T- j-s- c-ł-i-m p-o-t-. ----------------------- To jest całkiem proste. 0
Ma näitan teile. Po-aż- --nu /----i. P_____ p___ / p____ P-k-ż- p-n- / p-n-. ------------------- Pokażę panu / pani. 0
Ei, parem mõni teine kord. Nie--m-że -nn-m --zem. N___ m___ i____ r_____ N-e- m-ż- i-n-m r-z-m- ---------------------- Nie, może innym razem. 0
Ootate te kedagi? C-eka -------an- na k---ś? C____ p__ / p___ n_ k_____ C-e-a p-n / p-n- n- k-g-ś- -------------------------- Czeka pan / pani na kogoś? 0
Jah, oma poiss-sõpra. Ta- ---pr-yjaci-l----------n- -ojego-------ka. T__ n_ p___________ / T___ n_ m_____ c________ T-k n- p-z-j-c-e-a- / T-k- n- m-j-g- c-ł-p-k-. ---------------------------------------------- Tak na przyjaciela. / Tak, na mojego chłopaka. 0
Sealt tagant ta tulebki! O- wł--ni- --zi-! O_ w______ i_____ O- w-a-n-e i-z-e- ----------------- O, właśnie idzie! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Geenid mõjutavad keelt

Meie esivanematest sõltub see, millist keelt me räägime. Kuid meie keelt mõjutavad ka meie geenid. Sellisele järeldusele on jõudnud Šoti teadlased. Nad uurisid, kuidas inglise keel erineb hiina keelest. Seejuures avastasid nad, et ka geenidel on oma roll. Kuna geenid mõjutavad meie aju arenemist. See tähendab, et nad kujundavad meie aju ehitust. Nii määratakse ära, kui hästi me suudame keeli õppida. Selle jaoks on vaja kahte geeni. Kui ühte konkreetset variant pole, arenevad tonaalsed keeled. Niisiis kõnelevad tonaalseid keeli inimesed ilma nende geenivariantideta. Tonaalsete keelte puhul määrab sõnade tähendust tooni kõrgus. Tonaalsete keelte hulka kuulub näiteks hiina keel. Kui vastav geen on domineeriv, arenevad teistsugused keeled. Inglise keel ei ole tonaalne keel. Antud geenivariandid ei ole ühtlaselt jaotunud. See tähendab, et nad esinevad maailmas erinevate sagedusega. Kuid keeled jäävad ellu vaid siis, neid pärandatakse edasi. Et seda teha, peavad lapsed saama imiteerida oma vanemate keelt. Seega peavad nad olema võimelised hästi keelt õppima. Alles siis kandubsee põlvest põlve edasi. Tonaalse keele tekkimisele aitab kaasa vanem geenivariant. Niisiis oli minevikus ilmselt rohkem tonaalseid keeli kui tänapäeval. Kuid ei tohi ülehinnata geneetilise komponente. Nad keelte arenemise küsimuses vaid abiks. Kuid pole olemas inglise või hiina keele geeni. Igaüks võib õppida ükskõik millist keelt. Selleks pole vaja geene, vaid pigem uudishimu ja distsipliini!
Kas sa teadsid?
Tai keel kuulub tai-kadai keelte perekonda. See on emakeeleks umbes 20 miljonile inimesele. Tai keel, erinevalt teistest lääne keeltest, on toonkeel. Toonkeelte puhul otsustab silpide hääldus nende tähenduse. Enamik taikeelsetest sõnadest koosneb vaid ühest silbist. Olenevalt toonikõrgusest häälduses tähendab sõna midagi muud. Kokku eristab tai keel viit erinevat toonikõrgust. Tai ühiskond oli palju aastasadu tugevasti hierarhiliselt struktureeritud. Seetõttu on tai keeles ka tänapäeval veel vähemalt viis erinevat astet. Need ulatuvad lihtsast kõnekeelest kuni väga viisaka kõnevormini. Lisaks jaguneb tai keel paljudesse kohalikesse dialektidesse. Keele märgisüsteem on segavorm tähestikust ja silpkirjast. Grammatika ei ole väga keeruliselt üles ehitatud. Kuna tai keel on isoleeriv keel, puuduvad käänded ja pöörded. Õppige tai keelt, see on tõesti paeluv keel!