Vestmik

et Omastavad asesõnad 2   »   pl Zaimki dzierżawcze 2

67 [kuuskümmend seitse]

Omastavad asesõnad 2

Omastavad asesõnad 2

67 [sześćdziesiąt siedem]

Zaimki dzierżawcze 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
prillid o-u-a-y okulary o-u-a-y ------- okulary 0
Ta unustas oma prillid. O---a--mni-ł-sw-i-h -k-la-ów. On zapomniał swoich okularów. O- z-p-m-i-ł s-o-c- o-u-a-ó-. ----------------------------- On zapomniał swoich okularów. 0
Kuhu ta siis oma prillid jättis? G--ie-o- ma---o-e ok--ar-? Gdzie on ma swoje okulary? G-z-e o- m- s-o-e o-u-a-y- -------------------------- Gdzie on ma swoje okulary? 0
kell ze-ar zegar z-g-r ----- zegar 0
Ta kell on katki. Jego-zegar-j-s------uty. Jego zegar jest zepsuty. J-g- z-g-r j-s- z-p-u-y- ------------------------ Jego zegar jest zepsuty. 0
Kell ripub seinal. Te- z-g-r ------a---ia---. Ten zegar wisi na ścianie. T-n z-g-r w-s- n- ś-i-n-e- -------------------------- Ten zegar wisi na ścianie. 0
pass p--zport paszport p-s-p-r- -------- paszport 0
Ta kaotas enda passi. O---g-b-- s-----asz-or-. On zgubił swój paszport. O- z-u-i- s-ó- p-s-p-r-. ------------------------ On zgubił swój paszport. 0
Kuhu ta siis enda passi jättis? Gd--- -- ---s-ó- pas-----? Gdzie on ma swój paszport? G-z-e o- m- s-ó- p-s-p-r-? -------------------------- Gdzie on ma swój paszport? 0
nad – nende o-- /--ne-- -ch oni / one – ich o-i / o-e – i-h --------------- oni / one – ich 0
Need lapsed ei leia endi vanemaid. Te d-i-c- --- -o-ą-zna-e---sw---h --d-icó-. Te dzieci nie mogą znaleźć swoich rodziców. T- d-i-c- n-e m-g- z-a-e-ć s-o-c- r-d-i-ó-. ------------------------------------------- Te dzieci nie mogą znaleźć swoich rodziców. 0
Aga sealt nende vanemad tulevadki! P--ec--- t-- -d- ju- ----rodzice! Przecież tam idą już ich rodzice! P-z-c-e- t-m i-ą j-ż i-h r-d-i-e- --------------------------------- Przecież tam idą już ich rodzice! 0
Teie – teie pa--–--a-a pan – pana p-n – p-n- ---------- pan – pana 0
Kuidas teie reis oli, härra Müller? J-- -in-ł---a-- ---róż-----ie M--l-r? Jak minęła pana podróż, panie Müller? J-k m-n-ł- p-n- p-d-ó-, p-n-e M-l-e-? ------------------------------------- Jak minęła pana podróż, panie Müller? 0
Kus on teie naine, härra Müller? G---e-jes--pa-a---na- -ani--M--l--? Gdzie jest pana żona, panie Müller? G-z-e j-s- p-n- ż-n-, p-n-e M-l-e-? ----------------------------------- Gdzie jest pana żona, panie Müller? 0
Teie – teie p------pa-i pani – pani p-n- – p-n- ----------- pani – pani 0
Kuidas teie reis oli, proua Schmidt? Jak-mi-ęł---a-i-p--r----p--- Sc--idt? Jak minęła pani podróż, pani Schmidt? J-k m-n-ł- p-n- p-d-ó-, p-n- S-h-i-t- ------------------------------------- Jak minęła pani podróż, pani Schmidt? 0
Kus on teie mees, proua Schmidt? Gd----jes------ -ą-, -an--S-hm--t? Gdzie jest pani mąż, pani Schmidt? G-z-e j-s- p-n- m-ż- p-n- S-h-i-t- ---------------------------------- Gdzie jest pani mąż, pani Schmidt? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Rääkimise teeb võimalikuks geneetiline mutatsioon

Inimene on ainus elav olend Maal, kes oskab rääkida. See eristab teda loomadest ja taimedest. Loomulikult ka loomad ja taimed suhtlevad üksteisega. Kuid nad ei suhtle keeruliste silpidega keeles Aga miks inimene räägib? Rääkimiseks on vaja teatud füüsikalisi omadusi Need füüsikalised omadused on olemas vaid inimesel. Kuid see ei tähenda tingimata, et inimene need välja arendas. Evolutsioonis ei juhtu midagi põhjuseta. Mingil hetkel hakkas inimene rääkima. Me ei tea veel, millal see täpselt oli. Aga midagi pidi juhtuma, et inimene rääkima hakkas. Teadlased usuvad, et selle põhjuseks on geneetiline mutatsioon. Antropoloogid on võrrelnud erinevate elusolendite geneetilist materjali. On teada, et kõnet mõjutab üks konkreetne geen. Inimestel, kellel see geen on kahjustunud, on kõnehäired. Nad ei suuda ennast hästi väljendada ja nende jaoks on sõnu raske aeg mõista. See geeni uuriti inimestel, ahvidel ja hiirtel. Inimestel ja šimpansitel on see väga sarnane. Välja saab tuua vaid kaks väikest erinevust. Kuid need erinevused annavad oma olemasolust ajule märku. Koos teiste geenidega mõjutavad nad teatud aju protsesse. Seepärast suudavad inimesed rääkida ja ahvid ei suuda. Kuid inimkeele mõistatus ei ole veel lahendatud. Kõne tekkimiseks ei piisa vaid geeni mutatsioonist. Teadlased implanteerisid inimese geenivariandi hiirtele. See ei andnud neile rääkimisvõimet ... Aga nende piiksumine tegi üsna palju lärmi!