П--иот -есец е-ј----ри.
П_____ м____ е ј_______
П-в-о- м-с-ц е ј-н-а-и-
-----------------------
Првиот месец е јануари. 0 Prvi-t --es--t- ye-ј---oa-i.P_____ m_______ y_ ј________P-v-o- m-e-y-t- y- ј-n-o-r-.----------------------------Prviot myesyetz ye јanooari.
В-о---- -е--ц е-ф-вруа--.
В______ м____ е ф________
В-о-и-т м-с-ц е ф-в-у-р-.
-------------------------
Вториот месец е февруари. 0 V--r--t -y--yetz y- f----oo-r-.V______ m_______ y_ f__________V-o-i-t m-e-y-t- y- f-e-r-o-r-.-------------------------------Vtoriot myesyetz ye fyevrooari.
Ш--т------е--- --ј-н-.
Ш_______ м____ е ј____
Ш-с-т-о- м-с-ц е ј-н-.
----------------------
Шесттиот месец е јуни. 0 S-yes------m-e-yetz ye ј----.S_________ m_______ y_ ј_____S-y-s-t-o- m-e-y-t- y- ј-o-i------------------------------Shyesttiot myesyetz ye јooni.
Д--е-ти----е-ец е окт--в-и.
Д________ м____ е о________
Д-с-т-и-т м-с-ц е о-т-м-р-.
---------------------------
Десеттиот месец е октомври. 0 D--s-ett--- m-e-ye----e-ok-o-vr-.D__________ m_______ y_ o________D-e-y-t-i-t m-e-y-t- y- o-t-m-r-.---------------------------------Dyesyettiot myesyetz ye oktomvri.
Дв-на---т---т мес-- е -екември.
Д____________ м____ е д________
Д-а-а-с-т-и-т м-с-ц е д-к-м-р-.
-------------------------------
Дванаесеттиот месец е декември. 0 D-ana----e-t-ot------e------------mvr-.D______________ m_______ y_ d__________D-a-a-e-y-t-i-t m-e-y-t- y- d-e-y-m-r-.---------------------------------------Dvanayesyettiot myesyetz ye dyekyemvri.
Meie emakeel on esimene õpitud keel.
Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda.
Enamikel inimestel on vaid üks emakeel.
Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli.
Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena.
Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel.
Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt.
Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl.
Teist kasutatakse kodus.
Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest.
Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi.
Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt.
Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame.
Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime.
Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata.
Üks keel on alati tähtsam kui teine.
Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat.
Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi.
Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt.
Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel.
Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena.
Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid.
Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust
Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi!
Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne.
Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust.
Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi.
Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...