Vestmik

et Joogid   »   pl Napoje

12 [kaksteist]

Joogid

Joogid

12 [dwanaście]

Napoje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma joon teed. P--- --rb---. P___ h_______ P-j- h-r-a-ę- ------------- Piję herbatę. 0
Ma joon kohvi. P-ję ----. P___ k____ P-j- k-w-. ---------- Piję kawę. 0
Ma joon mineraalvett. P--ę-wod--miner----. P___ w___ m_________ P-j- w-d- m-n-r-l-ą- -------------------- Piję wodę mineralną. 0
Jood sa teed sidruniga? P--e-z--erb--ę z--y-ryną? P_____ h______ z c_______ P-j-s- h-r-a-ę z c-t-y-ą- ------------------------- Pijesz herbatę z cytryną? 0
Jood sa kohvi suhkruga? Pij----ka---- -ukrem? P_____ k___ z c______ P-j-s- k-w- z c-k-e-? --------------------- Pijesz kawę z cukrem? 0
Jood sa vett jääga? P-jes---o---z -o---? P_____ w___ z l_____ P-j-s- w-d- z l-d-m- -------------------- Pijesz wodę z lodem? 0
Siin on pidu. Tu -----prz-j--i-. T_ j___ p_________ T- j-s- p-z-j-c-e- ------------------ Tu jest przyjęcie. 0
Inimesed joovad šampust. L-dzie----- s-a-pana. L_____ p___ s________ L-d-i- p-j- s-a-p-n-. --------------------- Ludzie piją szampana. 0
Inimesed joovad veini ja õlut. L-d-----i-ą--i-o-i p---. L_____ p___ w___ i p____ L-d-i- p-j- w-n- i p-w-. ------------------------ Ludzie piją wino i piwo. 0
Jood sa alkoholi? Pij-sz-alko--l? P_____ a_______ P-j-s- a-k-h-l- --------------- Pijesz alkohol? 0
Jood sa viskit? P--e-- whis-y? P_____ w______ P-j-s- w-i-k-? -------------- Pijesz whisky? 0
Jood sa koolat rummiga? P-je----o---z -um-m? P_____ c___ z r_____ P-j-s- c-l- z r-m-m- -------------------- Pijesz colę z rumem? 0
Mulle ei meeldi šampus. Ni--l-b-----a---na. /--i--chc- -z--p--a. N__ l____ s________ / N__ c___ s________ N-e l-b-ę s-a-p-n-. / N-e c-c- s-a-p-n-. ---------------------------------------- Nie lubię szampana. / Nie chcę szampana. 0
Mulle ei meeldi vein. Nie---b-ę -i-a. - Nie-ch-ę-w-na. N__ l____ w____ / N__ c___ w____ N-e l-b-ę w-n-. / N-e c-c- w-n-. -------------------------------- Nie lubię wina. / Nie chcę wina. 0
Mulle ei meeldi õlu. N-e--u-i-----a- - Nie--h-------. N__ l____ p____ / N__ c___ p____ N-e l-b-ę p-w-. / N-e c-c- p-w-. -------------------------------- Nie lubię piwa. / Nie chcę piwa. 0
Beebile meeldib piim. To----e-ko l-b---leko. /-T- -zi-c-- ---e------. T_ d______ l___ m_____ / T_ d______ c___ m_____ T- d-i-c-o l-b- m-e-o- / T- d-i-c-o c-c- m-e-o- ----------------------------------------------- To dziecko lubi mleko. / To dziecko chce mleko. 0
Lapsele meeldib kakao ja õunamahl. T- dzie--o ---i-k---o-i--o----b-k-wy--/ ---dz---ko-ch-e-k-k-o-- so----b---w-. T_ d______ l___ k____ i s__ j________ / T_ d______ c___ k____ i s__ j________ T- d-i-c-o l-b- k-k-o i s-k j-b-k-w-. / T- d-i-c-o c-c- k-k-o i s-k j-b-k-w-. ----------------------------------------------------------------------------- To dziecko lubi kakao i sok jabłkowy. / To dziecko chce kakao i sok jabłkowy. 0
Naisele meeldib apelsinimahl ja greibimahl. Ta--o-i-ta--u-i / c-ce--ok ----rań-------------fruto--. T_ k______ l___ / c___ s__ p___________ i g____________ T- k-b-e-a l-b- / c-c- s-k p-m-r-ń-z-w- i g-e-p-r-t-w-. ------------------------------------------------------- Ta kobieta lubi / chce sok pomarańczowy i grejpfrutowy. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Märkide keel

Inimesed lõid keele, et suhelda. Isegi kurtidel ja vaegkuuljatel on oma keel. Selleks on viipekeel, mis on esmane keel kõigile kuulmispuudega inimestele. See on kokku pandud sümbolitest. See on visuaalne keel ehk ‘nähtav’ keel. Kas viipekeel on mõistetav ka rahvusvaheliselt? Ei, sest viiplemist saab teha erinevates keeltes. Igal riigil on oma viipekeel. Ja seda on mõjutanud selle maa kultuur. Sest keel areneb alati kultuurist. See kehtib ka keelte kohta, mida ei räägita. Siiski on olemas ka rahvusvaheline viipekeel. Kuid selle märgid on mõnevõrra keerulisemad. Siiski riikliku viipekeelte sarnanevad üksteisega. Paljud märgid on ikoonilised. Nad viitavad viidatava objekti vormile. Levinuim viipekeel on Ameerika viipekeelt. Viipekeeli tunnustatakse kui täieõiguslikke keeli. Neil on oma grammatika. Kuid see erineb suulise keele grammatikast. Seetõttu ei saa viipekeelt sõna-sõnalt tõlkida. Siiski on viipekeele tõlgid. Teave edastatakse viipekeelega üheaegselt. See tähendab, et üks märk võib väljendada kogu lauset. Viipekeeltel on ka murded. Piirkondlikult võib esineda ka eripäraseid oma märke. Ja iga viipekeel on oma intonatsioon. See ütlus kehtib ka märkide kohta: meie aktsent paljastab meie päritolu!
Kas sa teadsid?
Eesti keel kuulub soome-ugri keelte hulka. Seega on see soome ja ungari keelega suguluses. Ungari keelega paralleele leida on siiski väga raske. Paljud arvavad, et eesti keel sarnaneb läti või leedu keelega. See on aga täiesti vale. Sest need kaks keelt kuuluvad hoopis teise keelerühma. Eesti keeles ei ole grammatilisi sugusid. Nais- ja meessoo vahel ei tehta vahet. See-eest on aga 14 erinevat käänet. Eesti keele õigekiri ei ole väga raske. See järgib hääldust. Seda peaks aga kindlasti mõne emakeeleoskajaga harjutama. Kes eesti keelt õppida tahab, vajab distsipliini ja pisut kannatust. Eestlased ei aja aga välismaalastel vigu taga... Nad rõõmustavad igaühe üle, kes nende keelest huvi tunneb!