Vestmik

et Järgarvud   »   fr Les nombres ordinaux

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [soixante et un]

Les nombres ordinaux

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. Le---em-e- -------t-----ier. L_ p______ m___ e__ j_______ L- p-e-i-r m-i- e-t j-n-i-r- ---------------------------- Le premier mois est janvier. 0
Teine kuu on veebruar. Le-de-xi--- m-i- --- f-v----. L_ d_______ m___ e__ f_______ L- d-u-i-m- m-i- e-t f-v-i-r- ----------------------------- Le deuxième mois est février. 0
Kolmas kuu on märts. L- --o------ -oi---st---r-. L_ t________ m___ e__ m____ L- t-o-s-è-e m-i- e-t m-r-. --------------------------- Le troisième mois est mars. 0
Neljas kuu on aprill. L- q--t-iè------- -st-a---l. L_ q________ m___ e__ a_____ L- q-a-r-è-e m-i- e-t a-r-l- ---------------------------- Le quatrième mois est avril. 0
Viies kuu on mai. L- --nqui--e mo-s e-t -ai. L_ c________ m___ e__ m___ L- c-n-u-è-e m-i- e-t m-i- -------------------------- Le cinquième mois est mai. 0
Kuues kuu on juuni. L---ixi-m- moi- -s- --in. L_ s______ m___ e__ j____ L- s-x-è-e m-i- e-t j-i-. ------------------------- Le sixième mois est juin. 0
Kuus kuud on pool aastat. I- --- --x---i- -a-- --- --m---n---. I_ y a s__ m___ d___ u__ d__________ I- y a s-x m-i- d-n- u-e d-m---n-é-. ------------------------------------ Il y a six mois dans une demi-année. 0
Jaanuar, veebruar, märts, Ja-v--r- --v--e-- -ars, J_______ f_______ m____ J-n-i-r- f-v-i-r- m-r-, ----------------------- Janvier, février, mars, 0
aprill, mai ja juuni. avr----ma----ui-. a_____ m___ j____ a-r-l- m-i- j-i-. ----------------- avril, mai, juin. 0
Seitsmes kuu on juuli. L----p--ème----- --t---i--et. L_ s_______ m___ e__ j_______ L- s-p-i-m- m-i- e-t j-i-l-t- ----------------------------- Le septième mois est juillet. 0
Kaheksas kuu on august. L--h---i-m- -oi- --- ao--. L_ h_______ m___ e__ a____ L- h-i-i-m- m-i- e-t a-û-. -------------------------- Le huitième mois est août. 0
Üheksas kuu on september. L--ne-v-ème---i- --t s---em-r-. L_ n_______ m___ e__ s_________ L- n-u-i-m- m-i- e-t s-p-e-b-e- ------------------------------- Le neuvième mois est septembre. 0
Kümnes kuu on oktoober. L- dix-ème---i- -st -----r-. L_ d______ m___ e__ o_______ L- d-x-è-e m-i- e-t o-t-b-e- ---------------------------- Le dixième mois est octobre. 0
Üheteistkümnes kuu on november. Le -nz---- m--- e-t--o-em-r-. L_ o______ m___ e__ n________ L- o-z-è-e m-i- e-t n-v-m-r-. ----------------------------- Le onzième mois est novembre. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. L---ouzi-me m--s -s- --cem-re. L_ d_______ m___ e__ d________ L- d-u-i-m- m-i- e-t d-c-m-r-. ------------------------------ Le douzième mois est décembre. 0
Kaksteist kuud on aasta. I- y-a--ouze m-is------un----née. I_ y a d____ m___ d___ u__ a_____ I- y a d-u-e m-i- d-n- u-e a-n-e- --------------------------------- Il y a douze mois dans une année. 0
Juuli, august, september, Ju-lle-,--o-t--s---e-br-, J_______ a____ s_________ J-i-l-t- a-û-, s-p-e-b-e- ------------------------- Juillet, août, septembre, 0
oktoober, november ja detsember. oc-obr-,---v-mb----- -éc-----. o_______ n_______ e_ d________ o-t-b-e- n-v-m-r- e- d-c-m-r-. ------------------------------ octobre, novembre et décembre. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + prantsuse (1-100) MP3 prantsuse (1-100)
Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...