Vestmik

et Suurpuhastus   »   pl Sprzątanie domu

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [osiemnaście]

Sprzątanie domu

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Dz-s--- -e-----b-ta. D______ j___ s______ D-i-i-j j-s- s-b-t-. -------------------- Dzisiaj jest sobota. 0
Täna on meil aega. Dz-s-a---am- --as. D______ m___ c____ D-i-i-j m-m- c-a-. ------------------ Dzisiaj mamy czas. 0
Täna koristame me korterit. Dz-si-j -p-zą-am---ieszk--i-. D______ s________ m__________ D-i-i-j s-r-ą-a-y m-e-z-a-i-. ----------------------------- Dzisiaj sprzątamy mieszkanie. 0
Ma puhastan vannituba. (--) -prz---m łazienk-. (___ S_______ ł________ (-a- S-r-ą-a- ł-z-e-k-. ----------------------- (Ja) Sprzątam łazienkę. 0
Mu mees peseb autot. Mój ----m-----am-c--d. M__ m__ m___ s________ M-j m-ż m-j- s-m-c-ó-. ---------------------- Mój mąż myje samochód. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. Dz--ci -z-szc-----we-y. D_____ c_______ r______ D-i-c- c-y-z-z- r-w-r-. ----------------------- Dzieci czyszczą rowery. 0
Vanaema kastab lilli. B-bcia---d---- kwi-t-. B_____ p______ k______ B-b-i- p-d-e-a k-i-t-. ---------------------- Babcia podlewa kwiaty. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Dz-e---s-r--t-j- pok---d-i----cy. D_____ s________ p____ d_________ D-i-c- s-r-ą-a-ą p-k-j d-i-c-ę-y- --------------------------------- Dzieci sprzątają pokój dziecięcy. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M-- m-ż -o-- p--z-de---- ---i--b-ur-u. M__ m__ r___ p_______ n_ s____ b______ M-j m-ż r-b- p-r-ą-e- n- s-o-m b-u-k-. -------------------------------------- Mój mąż robi porządek na swoim biurku. 0
Mina panen riided pesumasinasse. (J-) --ła----pr-n-e-d- --a--i. (___ W______ p_____ d_ p______ (-a- W-ł-d-m p-a-i- d- p-a-k-. ------------------------------ (Ja) Wkładam pranie do pralki. 0
Ma riputan pesu üles. (Ja)-W---z-m -ra-i-. (___ W______ p______ (-a- W-e-z-m p-a-i-. -------------------- (Ja) Wieszam pranie. 0
Ma triigin pesu. (--)--r---j--pr---e. (___ P______ p______ (-a- P-a-u-ę p-a-i-. -------------------- (Ja) Prasuję pranie. 0
Aknad on mustad. O-na s- -ru-n-. O___ s_ b______ O-n- s- b-u-n-. --------------- Okna są brudne. 0
Põrand on must. Po-łog- j--t-br-d--. P______ j___ b______ P-d-o-a j-s- b-u-n-. -------------------- Podłoga jest brudna. 0
Nõud on mustad. Nac--nia-----r--n-. N_______ s_ b______ N-c-y-i- s- b-u-n-. ------------------- Naczynia są brudne. 0
Kes aknad ära peseb? Kto umy---ok-a? K__ u____ o____ K-o u-y-e o-n-? --------------- Kto umyje okna? 0
Kes võtab tolmu? Kt---dkur-y? K__ o_______ K-o o-k-r-y- ------------ Kto odkurzy? 0
Kes peseb nõud? K-- ------a-----y-ia? K__ p______ n________ K-o p-z-y-a n-c-y-i-? --------------------- Kto pozmywa naczynia? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!