Vestmik

et Järgarvud   »   eo Ordaj numeraloj

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [sesdek unu]

Ordaj numeraloj

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti esperanto Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. L---n-------t- e--as j-nua--. La unua monato estas januaro. L- u-u- m-n-t- e-t-s j-n-a-o- ----------------------------- La unua monato estas januaro. 0
Teine kuu on veebruar. La d-a m-nato---ta--fe-r-ar-. La dua monato estas februaro. L- d-a m-n-t- e-t-s f-b-u-r-. ----------------------------- La dua monato estas februaro. 0
Kolmas kuu on märts. L--------o--t- ---as-m---o. La tria monato estas marto. L- t-i- m-n-t- e-t-s m-r-o- --------------------------- La tria monato estas marto. 0
Neljas kuu on aprill. L---va-a ---a-- e--as-a-ri-o. La kvara monato estas aprilo. L- k-a-a m-n-t- e-t-s a-r-l-. ----------------------------- La kvara monato estas aprilo. 0
Viies kuu on mai. L- -vina monato-esta- -ajo. La kvina monato estas majo. L- k-i-a m-n-t- e-t-s m-j-. --------------------------- La kvina monato estas majo. 0
Kuues kuu on juuni. L- -es--monat- e--as-junio. La sesa monato estas junio. L- s-s- m-n-t- e-t-s j-n-o- --------------------------- La sesa monato estas junio. 0
Kuus kuud on pool aastat. S-s -on-to- k--s--tig---duon-n -----. Ses monatoj konsistigas duonan jaron. S-s m-n-t-j k-n-i-t-g-s d-o-a- j-r-n- ------------------------------------- Ses monatoj konsistigas duonan jaron. 0
Jaanuar, veebruar, märts, J-n-ar-,-f-b--a-o,---rto, Januaro, februaro, marto, J-n-a-o- f-b-u-r-, m-r-o- ------------------------- Januaro, februaro, marto, 0
aprill, mai ja juuni. a--ilo--maj- -a- -u--o. aprilo, majo kaj junio. a-r-l-, m-j- k-j j-n-o- ----------------------- aprilo, majo kaj junio. 0
Seitsmes kuu on juuli. L---epa mon-t--e-ta- j-l-o. La sepa monato estas julio. L- s-p- m-n-t- e-t-s j-l-o- --------------------------- La sepa monato estas julio. 0
Kaheksas kuu on august. L--ok- --na-o---ta- -ŭ-----. La oka monato estas aŭgusto. L- o-a m-n-t- e-t-s a-g-s-o- ---------------------------- La oka monato estas aŭgusto. 0
Üheksas kuu on september. La na-a -onato-e---s--e-t-m---. La naŭa monato estas septembro. L- n-ŭ- m-n-t- e-t-s s-p-e-b-o- ------------------------------- La naŭa monato estas septembro. 0
Kümnes kuu on oktoober. L--de----o--t--es--s--k-----. La deka monato estas oktobro. L- d-k- m-n-t- e-t-s o-t-b-o- ----------------------------- La deka monato estas oktobro. 0
Üheteistkümnes kuu on november. L- d--un-- mo-a-o estas no-e-b--. La dekunua monato estas novembro. L- d-k-n-a m-n-t- e-t-s n-v-m-r-. --------------------------------- La dekunua monato estas novembro. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. L- ---dua mon-t--es--- dec-m--o. La dekdua monato estas decembro. L- d-k-u- m-n-t- e-t-s d-c-m-r-. -------------------------------- La dekdua monato estas decembro. 0
Kaksteist kuud on aasta. Dek-----n--oj--o-s-stiga--u-u--aro-. Dekdu monatoj konsistigas unu jaron. D-k-u m-n-t-j k-n-i-t-g-s u-u j-r-n- ------------------------------------ Dekdu monatoj konsistigas unu jaron. 0
Juuli, august, september, J-li-,------to------embro, Julio, aŭgusto, septembro, J-l-o- a-g-s-o- s-p-e-b-o- -------------------------- Julio, aŭgusto, septembro, 0
oktoober, november ja detsember. o--obr---nov---ro-kaj-dec-mb-o. oktobro, novembro kaj decembro. o-t-b-o- n-v-m-r- k-j d-c-m-r-. ------------------------------- oktobro, novembro kaj decembro. 0

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...