Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   pl Zdania podrzędne z czy

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [dziewięćdziesiąt trzy]

Zdania podrzędne z czy

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Nie wi-m--c-y on-mni- -o---. N__ w____ c__ o_ m___ k_____ N-e w-e-, c-y o- m-i- k-c-a- ---------------------------- Nie wiem, czy on mnie kocha. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ni--w-----cz- on-----i. N__ w____ c__ o_ w_____ N-e w-e-, c-y o- w-ó-i- ----------------------- Nie wiem, czy on wróci. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. N-e--i-m- -z- ----o --i- -ad---ni. N__ w____ c__ o_ d_ m___ z________ N-e w-e-, c-y o- d- m-i- z-d-w-n-. ---------------------------------- Nie wiem, czy on do mnie zadzwoni. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Czy on -n-- -o-ha? C__ o_ m___ k_____ C-y o- m-i- k-c-a- ------------------ Czy on mnie kocha? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? C-y--- --óci? C__ o_ w_____ C-y o- w-ó-i- ------------- Czy on wróci? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? C-- -- do m-ie --dzwon-? C__ o_ d_ m___ z________ C-y o- d- m-i- z-d-w-n-? ------------------------ Czy on do mnie zadzwoni? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Z-da-ę --bie--yt--i-, c-y on ---ni- my---. Z_____ s____ p_______ c__ o_ o m___ m_____ Z-d-j- s-b-e p-t-n-e- c-y o- o m-i- m-ś-i- ------------------------------------------ Zadaję sobie pytanie, czy on o mnie myśli. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Z-d-j--sob-e -yta---------o- m- kogoś-i--e-o. Z_____ s____ p_______ c__ o_ m_ k____ i______ Z-d-j- s-b-e p-t-n-e- c-y o- m- k-g-ś i-n-g-. --------------------------------------------- Zadaję sobie pytanie, czy on ma kogoś innego. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Zad-j- ----e--yt--i----zy -- kł---e. Z_____ s____ p_______ c__ o_ k______ Z-d-j- s-b-e p-t-n-e- c-y o- k-a-i-. ------------------------------------ Zadaję sobie pytanie, czy on kłamie. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? C-y on w-o--le-- m-ie---ś--? C__ o_ w o____ o m___ m_____ C-y o- w o-ó-e o m-i- m-ś-i- ---------------------------- Czy on w ogóle o mnie myśli? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Czy-on-w o-----ma---n-? C__ o_ w o____ m_ i____ C-y o- w o-ó-e m- i-n-? ----------------------- Czy on w ogóle ma inną? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Cz- o- w ogól----wi p-a-d-? C__ o_ w o____ m___ p______ C-y o- w o-ó-e m-w- p-a-d-? --------------------------- Czy on w ogóle mówi prawdę? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Wąt---- --- ---m-ie---p-aw-- lubi. W______ c__ o_ m___ n_______ l____ W-t-i-, c-y o- m-i- n-p-a-d- l-b-. ---------------------------------- Wątpię, czy on mnie naprawdę lubi. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. W--pię, c-y o--d- -n-e --p---e. W______ c__ o_ d_ m___ n_______ W-t-i-, c-y o- d- m-i- n-p-s-e- ------------------------------- Wątpię, czy on do mnie napisze. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Wątpię----y o- s-ę z--mn- oż---. W______ c__ o_ s__ z_ m__ o_____ W-t-i-, c-y o- s-ę z- m-ą o-e-i- -------------------------------- Wątpię, czy on się ze mną ożeni. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? C-- -n mn-e-na-raw-ę l--i? C__ o_ m___ n_______ l____ C-y o- m-i- n-p-a-d- l-b-? -------------------------- Czy on mnie naprawdę lubi? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? C-y -- -- --i--w -gó-- -ap--z-? C__ o_ d_ m___ w o____ n_______ C-y o- d- m-i- w o-ó-e n-p-s-e- ------------------------------- Czy on do mnie w ogóle napisze? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? C-y on-s-- ---mn- o--n-? C__ o_ s__ z_ m__ o_____ C-y o- s-ę z- m-ą o-e-i- ------------------------ Czy on się ze mną ożeni? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...