Vestmik

et Järgarvud   »   nl Ordinaalgetallen

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [eenenzestig]

Ordinaalgetallen

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. De ee-s-e--a-n------anuar-. D_ e_____ m____ i_ j_______ D- e-r-t- m-a-d i- j-n-a-i- --------------------------- De eerste maand is januari. 0
Teine kuu on veebruar. De -w-e---ma--d -- -ebr----. D_ t_____ m____ i_ f________ D- t-e-d- m-a-d i- f-b-u-r-. ---------------------------- De tweede maand is februari. 0
Kolmas kuu on märts. De d-rde-maan- -- -a--t. D_ d____ m____ i_ m_____ D- d-r-e m-a-d i- m-a-t- ------------------------ De derde maand is maart. 0
Neljas kuu on aprill. D---ierde--a----i- a---l. D_ v_____ m____ i_ a_____ D- v-e-d- m-a-d i- a-r-l- ------------------------- De vierde maand is april. 0
Viies kuu on mai. De-vijfd- maa-d ----e-. D_ v_____ m____ i_ m___ D- v-j-d- m-a-d i- m-i- ----------------------- De vijfde maand is mei. 0
Kuues kuu on juuni. D- zesd- m--nd-i- --n-. D_ z____ m____ i_ j____ D- z-s-e m-a-d i- j-n-. ----------------------- De zesde maand is juni. 0
Kuus kuud on pool aastat. Zes--aande- -ij------h-l--jaa-. Z__ m______ z___ e__ h___ j____ Z-s m-a-d-n z-j- e-n h-l- j-a-. ------------------------------- Zes maanden zijn een half jaar. 0
Jaanuar, veebruar, märts, ja-uar-,-fe-ru-ri---aa-t, j_______ f________ m_____ j-n-a-i- f-b-u-r-, m-a-t- ------------------------- januari, februari, maart, 0
aprill, mai ja juuni. apr------i -n-----. a_____ m__ e_ j____ a-r-l- m-i e- j-n-. ------------------- april, mei en juni. 0
Seitsmes kuu on juuli. De --v--de -aand i--j--i. D_ z______ m____ i_ j____ D- z-v-n-e m-a-d i- j-l-. ------------------------- De zevende maand is juli. 0
Kaheksas kuu on august. D- ----st- ma-nd--- a--ustus. D_ a______ m____ i_ a________ D- a-h-s-e m-a-d i- a-g-s-u-. ----------------------------- De achtste maand is augustus. 0
Üheksas kuu on september. De--ege--e-maan- -- sep--mb--. D_ n______ m____ i_ s_________ D- n-g-n-e m-a-d i- s-p-e-b-r- ------------------------------ De negende maand is september. 0
Kümnes kuu on oktoober. D----end--maand--s -kt-be-. D_ t_____ m____ i_ o_______ D- t-e-d- m-a-d i- o-t-b-r- --------------------------- De tiende maand is oktober. 0
Üheteistkümnes kuu on november. De ---de ma-nd ---n-v--ber. D_ e____ m____ i_ n________ D- e-f-e m-a-d i- n-v-m-e-. --------------------------- De elfde maand is november. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. De-----l-de ---nd -- --c-m---. D_ t_______ m____ i_ d________ D- t-a-l-d- m-a-d i- d-c-m-e-. ------------------------------ De twaalfde maand is december. 0
Kaksteist kuud on aasta. T---lf--a------z-jn e-- -a-r. T_____ m______ z___ e__ j____ T-a-l- m-a-d-n z-j- e-n j-a-. ----------------------------- Twaalf maanden zijn een jaar. 0
Juuli, august, september, j---- -u--s-u-,--ep--m-er, j____ a________ s_________ j-l-, a-g-s-u-, s-p-e-b-r- -------------------------- juli, augustus, september, 0
oktoober, november ja detsember. o--ober-----e--e- e----ce--er. o_______ n_______ e_ d________ o-t-b-r- n-v-m-e- e- d-c-m-e-. ------------------------------ oktober, november en december. 0

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...