Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   pl uzasadnić coś 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [siedemdziesiąt siedem]

uzasadnić coś 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? D--c-e-o--ie je -a- /-p-ni tor-u? Dlaczego nie je pan / pani tortu? D-a-z-g- n-e j- p-n / p-n- t-r-u- --------------------------------- Dlaczego nie je pan / pani tortu? 0
Ma pean alla võtma. M-szę sc-ud-ąć. Muszę schudnąć. M-s-ę s-h-d-ą-. --------------- Muszę schudnąć. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. N-e j--, b--mu-z- schu-ną-. Nie jem, bo muszę schudnąć. N-e j-m- b- m-s-ę s-h-d-ą-. --------------------------- Nie jem, bo muszę schudnąć. 0
Miks te õlut ei joo? Dlac---- nie -ije -a- /--a-i--iwa? Dlaczego nie pije pan / pani piwa? D-a-z-g- n-e p-j- p-n / p-n- p-w-? ---------------------------------- Dlaczego nie pije pan / pani piwa? 0
Ma pean veel sõitma. M-s-ę-j-s---e p---adzi-. Muszę jeszcze prowadzić. M-s-ę j-s-c-e p-o-a-z-ć- ------------------------ Muszę jeszcze prowadzić. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N-- pi--, b---u--- ---zc---pr-----i-. Nie piję, bo muszę jeszcze prowadzić. N-e p-j-, b- m-s-ę j-s-c-e p-o-a-z-ć- ------------------------------------- Nie piję, bo muszę jeszcze prowadzić. 0
Miks sa kohvi ei joo? D-ac-e-o --- p-j-sz t-j kaw-? Dlaczego nie pijesz tej kawy? D-a-z-g- n-e p-j-s- t-j k-w-? ----------------------------- Dlaczego nie pijesz tej kawy? 0
See on külm. Je-t-zi--a. Jest zimna. J-s- z-m-a- ----------- Jest zimna. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Ni- --------, bo--e---zim--. Nie piję jej, bo jest zimna. N-e p-j- j-j- b- j-s- z-m-a- ---------------------------- Nie piję jej, bo jest zimna. 0
Miks sa teed ei joo? Dl-cze---ni--pij--z--e----rbat-? Dlaczego nie pijesz tej herbaty? D-a-z-g- n-e p-j-s- t-j h-r-a-y- -------------------------------- Dlaczego nie pijesz tej herbaty? 0
Mul ei ole suhkrut. Ni------cukr-. Nie mam cukru. N-e m-m c-k-u- -------------- Nie mam cukru. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. N-e----ę-j--, b--nie -am-cu-r-. Nie piję jej, bo nie mam cukru. N-e p-j- j-j- b- n-e m-m c-k-u- ------------------------------- Nie piję jej, bo nie mam cukru. 0
Miks te suppi ei söö? D-acz--- --------a--- pa-i-tej--upy? Dlaczego nie je pan / pani tej zupy? D-a-z-g- n-e j- p-n / p-n- t-j z-p-? ------------------------------------ Dlaczego nie je pan / pani tej zupy? 0
Ma ei tellinud seda. N-e--a-awi--e--- za-a-ia--m-jej. Nie zamawiałem / zamawiałam jej. N-e z-m-w-a-e- / z-m-w-a-a- j-j- -------------------------------- Nie zamawiałem / zamawiałam jej. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Nie -em--b----j -ie---maw--łem-/-zama--ałam. Nie jem, bo jej nie zamawiałem / zamawiałam. N-e j-m- b- j-j n-e z-m-w-a-e- / z-m-w-a-a-. -------------------------------------------- Nie jem, bo jej nie zamawiałem / zamawiałam. 0
Miks te liha ei söö? Dl--ze-- -ie je-pan-- p-n- t-g--mię--? Dlaczego nie je pan / pani tego mięsa? D-a-z-g- n-e j- p-n / p-n- t-g- m-ę-a- -------------------------------------- Dlaczego nie je pan / pani tego mięsa? 0
Ma olen taimetoitlane. Je--e--weget-r-a--ne- --we----r--n--. Jestem wegetarianinem / wegetarianką. J-s-e- w-g-t-r-a-i-e- / w-g-t-r-a-k-. ------------------------------------- Jestem wegetarianinem / wegetarianką. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. N------ go, bo -------weg-tar-anin-- - ---e--r-an-ą. Nie jem go, bo jestem wegetarianinem / wegetarianką. N-e j-m g-, b- j-s-e- w-g-t-r-a-i-e- / w-g-t-r-a-k-. ---------------------------------------------------- Nie jem go, bo jestem wegetarianinem / wegetarianką. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...