Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   pl uzasadnić coś 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [siedemdziesiąt siedem]

uzasadnić coś 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti poola Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Dl-----o -i- ----a- /--a-- t-rtu? D_______ n__ j_ p__ / p___ t_____ D-a-z-g- n-e j- p-n / p-n- t-r-u- --------------------------------- Dlaczego nie je pan / pani tortu? 0
Ma pean alla võtma. Mu--ę---h---ą-. M____ s________ M-s-ę s-h-d-ą-. --------------- Muszę schudnąć. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. N---j--- b-----zę -ch-d--ć. N__ j___ b_ m____ s________ N-e j-m- b- m-s-ę s-h-d-ą-. --------------------------- Nie jem, bo muszę schudnąć. 0
Miks te õlut ei joo? Dlacze-o n-e-pij--p-n-/---ni--i--? D_______ n__ p___ p__ / p___ p____ D-a-z-g- n-e p-j- p-n / p-n- p-w-? ---------------------------------- Dlaczego nie pije pan / pani piwa? 0
Ma pean veel sõitma. Musz---e----e ---wadz--. M____ j______ p_________ M-s-ę j-s-c-e p-o-a-z-ć- ------------------------ Muszę jeszcze prowadzić. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N-e-p-ję- -o ---zę--es-cze p-owa----. N__ p____ b_ m____ j______ p_________ N-e p-j-, b- m-s-ę j-s-c-e p-o-a-z-ć- ------------------------------------- Nie piję, bo muszę jeszcze prowadzić. 0
Miks sa kohvi ei joo? Dlacze-o-nie -i-e-- tej ----? D_______ n__ p_____ t__ k____ D-a-z-g- n-e p-j-s- t-j k-w-? ----------------------------- Dlaczego nie pijesz tej kawy? 0
See on külm. Jest-z--na. J___ z_____ J-s- z-m-a- ----------- Jest zimna. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. Nie-piję----, ---j-st z----. N__ p___ j___ b_ j___ z_____ N-e p-j- j-j- b- j-s- z-m-a- ---------------------------- Nie piję jej, bo jest zimna. 0
Miks sa teed ei joo? D------o--i--pij-----ej-h-r-at-? D_______ n__ p_____ t__ h_______ D-a-z-g- n-e p-j-s- t-j h-r-a-y- -------------------------------- Dlaczego nie pijesz tej herbaty? 0
Mul ei ole suhkrut. Ni- ma- ---r-. N__ m__ c_____ N-e m-m c-k-u- -------------- Nie mam cukru. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Nie-pi-----j- ---ni----m -u-ru. N__ p___ j___ b_ n__ m__ c_____ N-e p-j- j-j- b- n-e m-m c-k-u- ------------------------------- Nie piję jej, bo nie mam cukru. 0
Miks te suppi ei söö? D--c-eg- -i- -- pa--/-pa-- --j z--y? D_______ n__ j_ p__ / p___ t__ z____ D-a-z-g- n-e j- p-n / p-n- t-j z-p-? ------------------------------------ Dlaczego nie je pan / pani tej zupy? 0
Ma ei tellinud seda. N-e--a-a--ał-m --z----i--a- --j. N__ z_________ / z_________ j___ N-e z-m-w-a-e- / z-m-w-a-a- j-j- -------------------------------- Nie zamawiałem / zamawiałam jej. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ni------ -o-je--n-e---mawi-łe--/ z-----a---. N__ j___ b_ j__ n__ z_________ / z__________ N-e j-m- b- j-j n-e z-m-w-a-e- / z-m-w-a-a-. -------------------------------------------- Nie jem, bo jej nie zamawiałem / zamawiałam. 0
Miks te liha ei söö? D---zego n-- je-pa- / p-n- ---- ----a? D_______ n__ j_ p__ / p___ t___ m_____ D-a-z-g- n-e j- p-n / p-n- t-g- m-ę-a- -------------------------------------- Dlaczego nie je pan / pani tego mięsa? 0
Ma olen taimetoitlane. Je---m we-etari---n-m /--e--t---anką. J_____ w_____________ / w____________ J-s-e- w-g-t-r-a-i-e- / w-g-t-r-a-k-. ------------------------------------- Jestem wegetarianinem / wegetarianką. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. N---j---go--bo -e-tem w--eta-i----em -----et-r---k-. N__ j__ g__ b_ j_____ w_____________ / w____________ N-e j-m g-, b- j-s-e- w-g-t-r-a-i-e- / w-g-t-r-a-k-. ---------------------------------------------------- Nie jem go, bo jestem wegetarianinem / wegetarianką. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + poola (1-100) MP3 poola (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...