Vestmik

et Kodus   »   hr U kući

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [sedamnaest]

U kući

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Siin on meie maja. Ovd-e--e-na-- kuć-. O____ j_ n___ k____ O-d-e j- n-š- k-ć-. ------------------- Ovdje je naša kuća. 0
Üleval on katus. Gor---e-----. G___ j_ k____ G-r- j- k-o-. ------------- Gore je krov. 0
All on kelder. Dolj- -e ----um. D____ j_ p______ D-l-e j- p-d-u-. ---------------- Dolje je podrum. 0
Maja taga on aed. I-a --će j--vrt. I__ k___ j_ v___ I-a k-ć- j- v-t- ---------------- Iza kuće je vrt. 0
Maja ees ei ole tänavat. P-ed---ć-m--ema ul-c-. P___ k____ n___ u_____ P-e- k-ć-m n-m- u-i-e- ---------------------- Pred kućom nema ulice. 0
Maja kõrval on puud. P---d k-ć---e d-v---. P____ k___ j_ d______ P-r-d k-ć- j- d-v-ć-. --------------------- Pored kuće je drveće. 0
Siin on minu korter. O-dj--je--o- --an. O____ j_ m__ s____ O-d-e j- m-j s-a-. ------------------ Ovdje je moj stan. 0
Siin on köök ja vannituba. O---- -u k-h-nja-i kupao----. O____ s_ k______ i k_________ O-d-e s- k-h-n-a i k-p-o-i-a- ----------------------------- Ovdje su kuhinja i kupaonica. 0
Seal on elutuba ja magamistuba. Ta-- -- dn-vn- bo---ak - -pav--- -o-a. T___ s_ d_____ b______ i s______ s____ T-m- s- d-e-n- b-r-v-k i s-a-a-a s-b-. -------------------------------------- Tamo su dnevni boravak i spavaća soba. 0
Välisuks on lukus. Vr-t- k-ć- -u -a-v--en-. V____ k___ s_ z_________ V-a-a k-ć- s- z-t-o-e-a- ------------------------ Vrata kuće su zatvorena. 0
Kuid aknad on lahti. Ali-p---or- su-o--o--n-. A__ p______ s_ o________ A-i p-o-o-i s- o-v-r-n-. ------------------------ Ali prozori su otvoreni. 0
Täna on kuum. Dan-s--- vr-ć-. D____ j_ v_____ D-n-s j- v-u-e- --------------- Danas je vruće. 0
Me lähme elutuppa. I--m--u d--v-i --r--ak. I____ u d_____ b_______ I-e-o u d-e-n- b-r-v-k- ----------------------- Idemo u dnevni boravak. 0
Seal on diivan ja tugitool. Ta-- s- -o-a-i-f-t-lja. T___ s_ s___ i f_______ T-m- s- s-f- i f-t-l-a- ----------------------- Tamo su sofa i fotelja. 0
Võtke istet! Sje-nite! S________ S-e-n-t-! --------- Sjednite! 0
Seal on minu arvuti. T----stoj---oje--ač--a--. T___ s____ m___ r________ T-m- s-o-i m-j- r-č-n-l-. ------------------------- Tamo stoji moje računalo. 0
Seal seisab mu stereosüsteem. T-m- stoj- mo-a g----en- -inija. T___ s____ m___ g_______ l______ T-m- s-o-i m-j- g-a-b-n- l-n-j-. -------------------------------- Tamo stoji moja glazbena linija. 0
Telekas on täiesti uus. Te-----o--j----t---- n-v. T________ j_ p______ n___ T-l-v-z-r j- p-t-u-o n-v- ------------------------- Televizor je potpuno nov. 0

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!