Vestmik

et Sport   »   hr Sport

49 [nelikümmend üheksa]

Sport

Sport

49 [četrdeset i devet]

Sport

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Kas sa teed sporti? B-viš -- s- -port--? B____ l_ s_ s_______ B-v-š l- s- s-o-t-m- -------------------- Baviš li se sportom? 0
Jah, ma pean end liigutama. Da, m-ram se k----t-. D__ m____ s_ k_______ D-, m-r-m s- k-e-a-i- --------------------- Da, moram se kretati. 0
Ma käin spordiklubis. I--m---jed-o ----ts-o----už--j-. I___ u j____ s_______ u_________ I-e- u j-d-o s-o-t-k- u-r-ž-n-e- -------------------------------- Idem u jedno sportsko udruženje. 0
Me mängime jalgpalli. Ig-----n--om-t. I_____ n_______ I-r-m- n-g-m-t- --------------- Igramo nogomet. 0
Mõnikord me ujume. Pone--- p---am-. P______ p_______ P-n-k-d p-i-a-o- ---------------- Ponekad plivamo. 0
Või sõidame rattaga. I-- v----- b--i--. I__ v_____ b______ I-i v-z-m- b-c-k-. ------------------ Ili vozimo bicikl. 0
Meie linnas on jalgpallistaadion. U naše--gr--u im------metn- s--d--n. U n____ g____ i__ n________ s_______ U n-š-m g-a-u i-a n-g-m-t-i s-a-i-n- ------------------------------------ U našem gradu ima nogometni stadion. 0
Siin on ka saunaga ujumisbassein. Im- t---đ-- i b--en-sa -a-n--. I__ t______ i b____ s_ s______ I-a t-k-đ-r i b-z-n s- s-u-o-. ------------------------------ Ima također i bazen sa saunom. 0
Ja golfiväljak. I-i---te-e- -a-g---. I i__ t____ z_ g____ I i-a t-r-n z- g-l-. -------------------- I ima teren za golf. 0
Mis telekast tuleb? Š-- i-a-n--t-lev---j-? Š__ i__ n_ t__________ Š-o i-a n- t-l-v-z-j-? ---------------------- Što ima na televiziji? 0
Hetkel tuleb jalgpallimäng. U--a-- -ra-- n--ome--- --akmi--. U_____ t____ n________ u________ U-r-v- t-a-e n-g-m-t-a u-a-m-c-. -------------------------------- Upravo traje nogometna utakmica. 0
Saksa meeskond mängib Inglismaa vastu. N-em--k--mo-čad -----p-o--v------ske. N_______ m_____ i___ p_____ e________ N-e-a-k- m-m-a- i-r- p-o-i- e-g-e-k-. ------------------------------------- Njemačka momčad igra protiv engleske. 0
Kes võidab? Tk- će---bi-edi-i? T__ ć_ p__________ T-o ć- p-b-j-d-t-? ------------------ Tko će pobijediti? 0
Mul ei ole aimugi. N-mam p--m-. N____ p_____ N-m-m p-j-a- ------------ Nemam pojma. 0
Praegu on seis võrdne. T-en--no -e neri-e-en-. T_______ j_ n__________ T-e-u-n- j- n-r-j-š-n-. ----------------------- Trenutno je neriješeno. 0
Väljakukohtunik on Belgiast. Sudac je iz--elg-je. S____ j_ i_ B_______ S-d-c j- i- B-l-i-e- -------------------- Sudac je iz Belgije. 0
Nüüd tuleb karistuslöök. Sa-a -e iz-o---je----est--a-. S___ s_ i_____ j_____________ S-d- s- i-v-d- j-d-n-e-t-r-c- ----------------------------- Sada se izvodi jedanaesterac. 0
Värav! Üks null! Go------a--pr--- nul-! G___ J____ p____ n____ G-l- J-d-n p-e-a n-l-! ---------------------- Gol! Jedan prema nula! 0

Ainult tugevad sõnad jäävad ellu!

Harva kasutatavad sõnad muutuvad rohkem kui sõnad, mida kasutatakse sageli. See võib olla tingitud evolutsiooni seadustest. Ühised geenid muutuvad aja jooksul vähem. Nad on oma vormilt stabiilsemad. Ja ilmselt kehtib sama ka sõna puhul! Uuringus anti hinnanguid inglise keele tegusõnadele. Praeguseid tegusõna vorme võrreldi vanade vormidega. Inglise keeles on kümme kõige levinumat tegusõna ebareeglipärased. Enamik teisi tegusõnu on reeglipärased. Kuid keskajal olid enamik tegusõnu ebareeglipärased. Niisiis said ebareeglipärased verbid, mida kasutati harva reeglipäraseks. 300 aasta pärast pole inglise keeles säilinud peaaegu üldse ebareeglipäraseid verbe. Teised teadustööd näitavad ka, et keeled on valikulised nagu geenidki. Teadlased võrreldes erinevate keelte tavalisi sõnu. Nad valisid välja sarnase tähendusega sõnad. Üheks sellekohaseks näiteks on sõnad: water, Wasser, vatten . Nendel sõnadel on sama päritolu ja seepärast on nad üksteisega väga sarnased. Kuna nad on olulised sõnad, kasutatakse neid tihedalt kõigis keeltes. Nii suudavad nad säilitada oma vormi - ja jäävad üksteisega sarnaseks ka tänapäeval. Vähem olulised sõnad muutuvad palju kiiremini. Pigem asendatakse need teiste sõnadega. Harva kasutatavad eirstuvad üksteistest eri keeltes. Miks harva kasutatavad sõnad muutuvad, on siiani ebaselge. On võimalik, et neid kasutatakse või hääldatakse tihti valesti. See on tingitud asjaolust, et sõna ei ole rääkijale tuttav. Kuid võib olla, et olulised sõnad peavadki alati samaks jääma. Sest ainult siis saadakse neist õigesti aru. Ja sõnad on selleks, et neid mõista...
Kas sa teadsid?
Ukraina keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on lähedalt suguluses vene ja valgevene keelega. Ukraina keelt räägib rohkem kui 40 miljonit inimest. Vene ja poola keele järel on see kõige räägitum slaavi keel. Ukraina keel arenes 18. sajandi lõpul rahvakeelest. Tol ajal tekkis eraldiseisev kirjakeel ning sellega ka oma kirjandus. Tänapäeval on väga palju ukraina keele dialekte, mis jagunevad kolme põhigruppi. Sõnavara, lauseehitus ja fonoloogia meenutavad väga teisi slaavi keeli. See tuleneb sellest, et slaavi keeled arenesid välja üsna hiljuti. Tänu Ukraina geograafilisele asukohale on keeles palju poola- ja venekeelseid mõjutusi. Grammatika eristab seitset käänet. Ukrainakeelsed omadussõnad näitavad ära suhte inimeste või asjadega. Olenevalt valitud sõnavormist saab rääkija ka oma emotsionaalset seisundit näidata. Veel üks ukraina keele tunnusmärk on selle eriti meloodiline kõla. Kes armastab keeli, mis kõlavad nagu muusika, peaks ukraina keelt õppima!