Vestmik

et Töö   »   hr Raditi

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [pedeset i pet]

Raditi

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? Št---te----zani-anj-? Š__ s__ p_ z_________ Š-o s-e p- z-n-m-n-u- --------------------- Što ste po zanimanju? 0
Mu mees on arst. Mo---u- -e -ij--n-- p- -an--an-u. M__ m__ j_ l_______ p_ z_________ M-j m-ž j- l-j-č-i- p- z-n-m-n-u- --------------------------------- Moj muž je liječnik po zanimanju. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. R-d---p--- -a---- -----n- --- m--icin-k- --s---. R____ p___ r_____ v______ k__ m_________ s______ R-d-m p-l- r-d-o- v-e-e-a k-o m-d-c-n-k- s-s-r-. ------------------------------------------------ Radim pola radnog vremena kao medicinska sestra. 0
Varsti saame me pensionit. U-k-r- ćem- d-b--- m-rov---. U_____ ć___ d_____ m________ U-k-r- ć-m- d-b-t- m-r-v-n-. ---------------------------- Uskoro ćemo dobiti mirovinu. 0
Kuid maksud on kõrged. A------e--------soki. A__ p_____ s_ v______ A-i p-r-z- s- v-s-k-. --------------------- Ali porezi su visoki. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. I-z--a----en- -s-gu-anje je--k---. I z__________ o_________ j_ s_____ I z-r-v-t-e-o o-i-u-a-j- j- s-u-o- ---------------------------------- I zdravstveno osiguranje je skupo. 0
Kelleks sa saada tahad? Š----el-š--e-n-- po-t-ti? Š__ ž____ j_____ p_______ Š-o ž-l-š j-d-o- p-s-a-i- ------------------------- Što želiš jednom postati? 0
Ma tahan inseneriks saada. Ž-li- b--- in-e---r. Ž____ b___ i________ Ž-l-m b-t- i-ž-n-e-. -------------------- Želim biti inženjer. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. Želi---t---ra-i -----e--i--štu. Ž____ s________ n_ s___________ Ž-l-m s-u-i-a-i n- s-e-č-l-š-u- ------------------------------- Želim studirati na sveučilištu. 0
Ma olen praktikant. Ja sam--ripra-nik. J_ s__ p__________ J- s-m p-i-r-v-i-. ------------------ Ja sam pripravnik. 0
Ma ei teeni palju. N- za-ađ--em ---o. N_ z________ p____ N- z-r-đ-j-m p-n-. ------------------ Ne zarađujem puno. 0
Ma teen praktikat välismaal. Odr----em-pr--rav-ič-- s-až-u--n-ze-s-vu. O________ p___________ s___ u i__________ O-r-đ-j-m p-i-r-v-i-k- s-a- u i-o-e-s-v-. ----------------------------------------- Odrađujem pripravnički staž u inozemstvu. 0
See on minu ülemus. O-- je--oj š--. O__ j_ m__ š___ O-o j- m-j š-f- --------------- Ovo je moj šef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Im----r--e--ol-g-. I___ d____ k______ I-a- d-a-e k-l-g-. ------------------ Imam drage kolege. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. U-p-d-e uv-j-- ----o u -a--i-u. U p____ u_____ i____ u k_______ U p-d-e u-i-e- i-e-o u k-n-i-u- ------------------------------- U podne uvijek idemo u kantinu. 0
Ma otsin töökohta. Tr---m rad---mj--t-. T_____ r____ m______ T-a-i- r-d-o m-e-t-. -------------------- Tražim radno mjesto. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Ja-sam -eć-go--nu----a--e-a--s--- /---. J_ s__ v__ g_____ d___ n_________ / -__ J- s-m v-ć g-d-n- d-n- n-z-p-s-e- / --. --------------------------------------- Ja sam već godinu dana nezaposlen / -a. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. U ---- z-ml-i---a-p--više---z-----en--. U o___ z_____ i__ p______ n____________ U o-o- z-m-j- i-a p-e-i-e n-z-p-s-e-i-. --------------------------------------- U ovoj zemlji ima previše nezaposlenih. 0

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?