Vestmik

et Kodus   »   no I huset

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [sytten]

I huset

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti norra Mängi Rohkem
Siin on meie maja. D-tt---r-hu--t -å-t. D____ e_ h____ v____ D-t-e e- h-s-t v-r-. -------------------- Dette er huset vårt. 0
Üleval on katus. T--e--er --e---. T____ e_ ø______ T-k-t e- ø-e-s-. ---------------- Taket er øverst. 0
All on kelder. K--ll--en -- ned-. K________ e_ n____ K-e-l-r-n e- n-d-. ------------------ Kjelleren er nede. 0
Maja taga on aed. B-- h--e---r ----e- ha--. B__ h____ e_ d__ e_ h____ B-k h-s-t e- d-t e- h-g-. ------------------------- Bak huset er det en hage. 0
Maja ees ei ole tänavat. F---n ----t-er ----i-----ga--. F____ h____ e_ d__ i____ g____ F-r-n h-s-t e- d-t i-g-n g-t-. ------------------------------ Foran huset er det ingen gate. 0
Maja kõrval on puud. V-d--i--n ---h------t-r--et -ræ-. V__ s____ a_ h____ s___ d__ t____ V-d s-d-n a- h-s-t s-å- d-t t-æ-. --------------------------------- Ved siden av huset står det trær. 0
Siin on minu korter. Dette -r ----igheten-m-n. D____ e_ l__________ m___ D-t-e e- l-i-i-h-t-n m-n- ------------------------- Dette er leiligheten min. 0
Siin on köök ja vannituba. H---e---jø--en---og--ade-. H__ e_ k________ o_ b_____ H-r e- k-ø-k-n-t o- b-d-t- -------------------------- Her er kjøkkenet og badet. 0
Seal on elutuba ja magamistuba. Der--r s--- o--sov---mm--. D__ e_ s___ o_ s__________ D-r e- s-u- o- s-v-r-m-e-. -------------------------- Der er stua og soverommet. 0
Välisuks on lukus. In--ang---re--e- -ås-. I____________ e_ l____ I-n-a-g-d-r-n e- l-s-. ---------------------- Inngangsdøren er låst. 0
Kuid aknad on lahti. M---v-n--e-e--r--p-e. M__ v_______ e_ å____ M-n v-n-u-n- e- å-n-. --------------------- Men vinduene er åpne. 0
Täna on kuum. Det er -a-m- ----g. D__ e_ v____ i d___ D-t e- v-r-t i d-g- ------------------- Det er varmt i dag. 0
Me lähme elutuppa. Vi-gå----n----t--. V_ g__ i__ i s____ V- g-r i-n i s-u-. ------------------ Vi går inn i stua. 0
Seal on diivan ja tugitool. D-r e- det-en ---a -g en le-es--l. D__ e_ d__ e_ s___ o_ e_ l________ D-r e- d-t e- s-f- o- e- l-n-s-o-. ---------------------------------- Der er det en sofa og en lenestol. 0
Võtke istet! Værs-g--, set- deg! V________ s___ d___ V-r-å-o-, s-t- d-g- ------------------- Værsågod, sett deg! 0
Seal on minu arvuti. D-- s--r d--a----inen m-n. D__ s___ d___________ m___ D-r s-å- d-t-m-s-i-e- m-n- -------------------------- Der står datamaskinen min. 0
Seal seisab mu stereosüsteem. Der-------tere-anl-gget--itt. D__ s___ s_____________ m____ D-r s-å- s-e-e-a-l-g-e- m-t-. ----------------------------- Der står stereoanlegget mitt. 0
Telekas on täiesti uus. T-e- -r --nsk--n-. T___ e_ g_____ n__ T-e- e- g-n-k- n-. ------------------ TVen er ganske ny. 0

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!