Vestmik

et Kehaosad   »   hr Dijelovi tijela

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [pedeset i osam]

Dijelovi tijela

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. C---- --š---ca. C____ m________ C-t-m m-š-a-c-. --------------- Crtam muškarca. 0
Esiteks pea. Prv---lav-. P___ g_____ P-v- g-a-u- ----------- Prvo glavu. 0
Mees kannab mütsi. Muškara- n-si-še---. M_______ n___ š_____ M-š-a-a- n-s- š-š-r- -------------------- Muškarac nosi šešir. 0
Juukseid ei ole näha. K-sa s---e --d-. K___ s_ n_ v____ K-s- s- n- v-d-. ---------------- Kosa se ne vidi. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Uš---e takođe- -----d-. U__ s_ t______ n_ v____ U-i s- t-k-đ-r n- v-d-. ----------------------- Uši se također ne vide. 0
Selga ei ole ka näha. L--a -----ko-----e v-de. L___ s_ t______ n_ v____ L-đ- s- t-k-đ-r n- v-d-. ------------------------ Leđa se također ne vide. 0
Ma joonistan silmad ja suu. C-t-- -či --us-a. C____ o__ i u____ C-t-m o-i i u-t-. ----------------- Crtam oči i usta. 0
Mees tantsib ja naerab. M-š----- ple-- ---mi-- s-. M_______ p____ i s____ s__ M-š-a-a- p-e-e i s-i-e s-. -------------------------- Muškarac pleše i smije se. 0
Mehel on pikk nina. M-šk-r---i-- d-- nos. M_______ i__ d__ n___ M-š-a-a- i-a d-g n-s- --------------------- Muškarac ima dug nos. 0
Ta kannab keppi käes. On-nosi št-- u---k-ma. O_ n___ š___ u r______ O- n-s- š-a- u r-k-m-. ---------------------- On nosi štap u rukama. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. O- n--i-i--a- --o-v----. O_ n___ i š__ o__ v_____ O- n-s- i š-l o-o v-a-a- ------------------------ On nosi i šal oko vrata. 0
On talv ja külm. Z-m- -- i--la------. Z___ j_ i h_____ j__ Z-m- j- i h-a-n- j-. -------------------- Zima je i hladno je. 0
Käed on tugevad. R-ke -- -ak-. R___ s_ j____ R-k- s- j-k-. ------------- Ruke su jake. 0
Jalad on samuti tugevad. No-- ------ođe---a--. N___ s_ t______ j____ N-g- s- t-k-đ-r j-k-. --------------------- Noge su također jake. 0
See mees on lumest. Muš--ra- -- o---n---g-. M_______ j_ o_ s_______ M-š-a-a- j- o- s-i-e-a- ----------------------- Muškarac je od snijega. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. O---e no-----ač--i -aput. O_ n_ n___ h____ i k_____ O- n- n-s- h-a-e i k-p-t- ------------------------- On ne nosi hlače i kaput. 0
Kuid see mees ei külmeta. Al---uš-ka-ac--e n---m-zava. A__ m________ s_ n_ s_______ A-i m-š-k-r-c s- n- s-r-a-a- ---------------------------- Ali mušakarac se ne smrzava. 0
Ta on lumemees. O--je--n---ov-ć. O_ j_ s_________ O- j- s-j-g-v-ć- ---------------- On je snjegović. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...