Vestmik

et Kaubamajas   »   hr U robnoj kući

52 [viiskümmend kaks]

Kaubamajas

Kaubamajas

52 [pedeset i dva]

U robnoj kući

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Lähme kaubamajja? Ide-- ------edn- r-b-u k-ć-? I____ l_ u j____ r____ k____ I-e-o l- u j-d-u r-b-u k-ć-? ---------------------------- Idemo li u jednu robnu kuću? 0
Ma pean sisseoste tegema. M--am o---i-i k--nju. M____ o______ k______ M-r-m o-a-i-i k-p-j-. --------------------- Moram obaviti kupnju. 0
Ma tahan palju sisseoste teha. H--u -u-o---ga --piti. H___ p___ t___ k______ H-ć- p-n- t-g- k-p-t-. ---------------------- Hoću puno toga kupiti. 0
Kus on bürookaubad? Gd-e----ure--k- artikl-? G___ s_ u______ a_______ G-j- s- u-e-s-i a-t-k-i- ------------------------ Gdje su uredski artikli? 0
Mul on vaja ümbrikke ja kirjapaberit. Tr-ba--o---ni--------------p-s--. T_____ o_______ i p____ z_ p_____ T-e-a- o-o-n-c- i p-p-r z- p-s-a- --------------------------------- Trebam omotnice i papir za pisma. 0
Mul on vaja tindipliiatseid ja markereid. Tre-am-kem--sk--i--lo-ast-re. T_____ k_______ i f__________ T-e-a- k-m-j-k- i f-o-a-t-r-. ----------------------------- Trebam kemijske i flomastere. 0
Kus on mööbel? Gd----e----ještaj? G___ j_ n_________ G-j- j- n-m-e-t-j- ------------------ Gdje je namještaj? 0
Mul on vaja kappi ja kummutit. T-e----or--- ---o-o-u. T_____ o____ i k______ T-e-a- o-m-r i k-m-d-. ---------------------- Trebam ormar i komodu. 0
Mul on vaja kirjutuslauda ja raamaturiiulit. T----- -is-ći--tol-- --li--. T_____ p_____ s___ i p______ T-e-a- p-s-ć- s-o- i p-l-c-. ---------------------------- Trebam pisaći stol i police. 0
Kus on mänguasjad? G-j- su i-r-č--? G___ s_ i_______ G-j- s- i-r-č-e- ---------------- Gdje su igračke? 0
Mul on vaja nukku ja kaisukaru. T-e-a- ---ku-i--e-vje---a. T_____ l____ i m__________ T-e-a- l-t-u i m-d-j-d-ć-. -------------------------- Trebam lutku i medvjedića. 0
Mul on vaja jalgpalli ja malemängu. T--b----o-o-e--u --pt- - -a-. T_____ n________ l____ i š___ T-e-a- n-g-m-t-u l-p-u i š-h- ----------------------------- Trebam nogometnu loptu i šah. 0
Kus on tööriistad? Gd-e je-a-at? G___ j_ a____ G-j- j- a-a-? ------------- Gdje je alat? 0
Mul on vaja haamrit ja saagi. T---a--ček-- --kl-ješt-. T_____ č____ i k________ T-e-a- č-k-ć i k-i-e-t-. ------------------------ Trebam čekić i kliješta. 0
Mul on vaja puuri ja kruvikeerajat. Treba- b-š-licu --o-v-ja-. T_____ b_______ i o_______ T-e-a- b-š-l-c- i o-v-j-č- -------------------------- Trebam bušilicu i odvijač. 0
Kus on ehted? Gdj--je----i-? G___ j_ n_____ G-j- j- n-k-t- -------------- Gdje je nakit? 0
Mul on vaja ketti ja käevõru. Trebam l--či- ----r-k-i--. T_____ l_____ i n_________ T-e-a- l-n-i- i n-r-k-i-u- -------------------------- Trebam lančić i narukvicu. 0
Mul on vaja sõrmust ja kõrvarõngaid. T--b-----ste- i---uš--c-. T_____ p_____ i n________ T-e-a- p-s-e- i n-u-n-c-. ------------------------- Trebam prsten i naušnice. 0

Naised on keeleliselt andekamad kui mehed!

Naised on täpselt sama intelligentsed kui mehed. Keskmiselt on neil sama intelligentsustase. Kuid soolised pädevused on neil erinevad. Näiteks mehed mõtlevad paremini kolmemõõtmeliselt. Samuti lahendadavad nad paremini matemaatilisi probleeme. Naisel on aga parem mälu. Ja nad omandavad paremini keeli. Õigekirjas ja grammatikas teevad naised vähem vigu. Neil on ka suurem sõnavara ja nad loevad ladusamalt. Seetõttu nad on nad keeletestides tavaliselt edukamad. Naiste keeletaju põhjus peitub ajust. Meeste ja naiste aju on erinevalt korrasdatud. Aju vasak poolkera tegeleb keelega. See piirkond kontrollib keelelisi protsesse. Vaatamata sellele kasutavad naised keele töötlemisel mõlemat aju poolkera. Lisaks suudavad kaks aju poolt omavahel edukamalt mõtteid vahetada. Niisiis on naiste aju kõne töötlemiseks aktiivsem. Ja naised suudavad keelt töödelda tõhusamalt. Kuidas meeste ja naiste ajud erinevad, on siiani teadmata. Mõned teadlased usuvad, sellel on bioloogilised põhjused. Aju arengut mõjutavad naiste ja meeste geenid. Naised ja mehed on erinevad ka hormoonide tõttu. Teised ütlevad, et meie arengut mõjutab meie kasvatus. Tüdrukud räägivad ja loevad rohkem. Noored poisid aga saavad rohkem mehaanilisi mänguasju. Seega võib olla tõsi, et meie keskkond kujundab ka meie aju. Samas on osad erinevused, mis on ühesugused kogu maailmas. Ja lapsi kasvatatakse igas kultuuris erinevalt. ...
Kas sa teadsid?
Vietnami keel kuulub moni-khmeeri keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 80 miljonile inimesele. See ei ole suguluses hiina keelega. Suur osa sõnavarast pärineb aga hiina keelest. See tuleneb sellest, et Hiina domineeris Vietnami 1000 aastat. Koloniaalajal oli keelearengule suur mõju prantsuse keelel. Vietnami keel on toonkeel. See tähendab, et silpide toonikõrgus otsustab nende tähenduse. Vale hääldus võib öeldut muuta või hoopis mõttetuks muuta. Kokku eristatakse vietnami keeles kuut erinevat toonikõrgust. Tänapäeval kirjutatakse keelt ladina tähestikus. Varem kasutati hiina kirjamärke. Kuna vietnami keel on isoleeriv keel, ei käänata selles sõnu. Seda keelt ei ole veel palju uuritud... Avastage see, see tasub end tõesti ära!