Vestmik

et Kodus   »   sr У кући

17 [seitseteist]

Kodus

Kodus

17 [седамнаест]

17 [sedamnaest]

У кући

U kući

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Siin on meie maja. Ов-- ј- н--а-кућ-. О___ ј_ н___ к____ О-д- ј- н-ш- к-ћ-. ------------------ Овде је наша кућа. 0
O-de-je na-- -u-́-. O___ j_ n___ k____ O-d- j- n-š- k-c-a- ------------------- Ovde je naša kuća.
Üleval on katus. Г-----е-к--в. Г___ ј_ к____ Г-р- ј- к-о-. ------------- Горе је кров. 0
G-r- ----r--. G___ j_ k____ G-r- j- k-o-. ------------- Gore je krov.
All on kelder. До-е -е--о-рум. Д___ ј_ п______ Д-л- ј- п-д-у-. --------------- Доле је подрум. 0
D-l--j- pod-um. D___ j_ p______ D-l- j- p-d-u-. --------------- Dole je podrum.
Maja taga on aed. И---кућ- -е-в-т. И__ к___ ј_ в___ И-а к-ћ- ј- в-т- ---------------- Иза куће је врт. 0
I-- k---e--e v--. I__ k___ j_ v___ I-a k-c-e j- v-t- ----------------- Iza kuće je vrt.
Maja ees ei ole tänavat. П-ед-к---- не-а---ице. П___ к____ н___ у_____ П-е- к-ћ-м н-м- у-и-е- ---------------------- Пред кућом нема улице. 0
Pr---kuc-om-n--a--l---. P___ k____ n___ u_____ P-e- k-c-o- n-m- u-i-e- ----------------------- Pred kućom nema ulice.
Maja kõrval on puud. П---- --ће-ј- дрв-ће. П____ к___ ј_ д______ П-р-д к-ћ- ј- д-в-ћ-. --------------------- Поред куће је дрвеће. 0
Po--d-ku--e ----r-ec-e. P____ k___ j_ d______ P-r-d k-c-e j- d-v-c-e- ----------------------- Pored kuće je drveće.
Siin on minu korter. О--е--- -о- с---. О___ ј_ м__ с____ О-д- ј- м-ј с-а-. ----------------- Овде је мој стан. 0
Ovd--je------t-n. O___ j_ m__ s____ O-d- j- m-j s-a-. ----------------- Ovde je moj stan.
Siin on köök ja vannituba. О-де----к-х------ку------. О___ с_ к_____ и к________ О-д- с- к-х-њ- и к-п-т-л-. -------------------------- Овде су кухиња и купатило. 0
O-de--- ku----a - -u----lo. O___ s_ k______ i k________ O-d- s- k-h-n-a i k-p-t-l-. --------------------------- Ovde su kuhinja i kupatilo.
Seal on elutuba ja magamistuba. Там---е д----- соба ---па-аћ--со--. Т___ ј_ д_____ с___ и с______ с____ Т-м- ј- д-е-н- с-б- и с-а-а-а с-б-. ----------------------------------- Тамо је дневна соба и спаваћа соба. 0
T-mo-je ----na so---- s--vac-- s-b-. T___ j_ d_____ s___ i s______ s____ T-m- j- d-e-n- s-b- i s-a-a-́- s-b-. ------------------------------------ Tamo je dnevna soba i spavaća soba.
Välisuks on lukus. Вр------ћ---у---т-о---а. В____ к___ с_ з_________ В-а-а к-ћ- с- з-т-о-е-а- ------------------------ Врата куће су затворена. 0
Vrat--ku-́e -- -a-v-re--. V____ k___ s_ z_________ V-a-a k-c-e s- z-t-o-e-a- ------------------------- Vrata kuće su zatvorena.
Kuid aknad on lahti. А-и--р-з--и-с- -т--ре-и. А__ п______ с_ о________ А-и п-о-о-и с- о-в-р-н-. ------------------------ Али прозори су отворени. 0
A-i --o---i s-----o-e--. A__ p______ s_ o________ A-i p-o-o-i s- o-v-r-n-. ------------------------ Ali prozori su otvoreni.
Täna on kuum. Данас ј- в----. Д____ ј_ в_____ Д-н-с ј- в-у-е- --------------- Данас је вруће. 0
D-n---j- vruć-. D____ j_ v_____ D-n-s j- v-u-́-. ---------------- Danas je vruće.
Me lähme elutuppa. Ми ид-мо---д--в-у соб-. М_ и____ у д_____ с____ М- и-е-о у д-е-н- с-б-. ----------------------- Ми идемо у дневну собу. 0
M--i-e---- d-e----so--. M_ i____ u d_____ s____ M- i-e-o u d-e-n- s-b-. ----------------------- Mi idemo u dnevnu sobu.
Seal on diivan ja tugitool. Т-мо -у со---и-фо---а. Т___ с_ с___ и ф______ Т-м- с- с-ф- и ф-т-љ-. ---------------------- Тамо су софа и фотеља. 0
Tam- ----o-- -----e---. T___ s_ s___ i f_______ T-m- s- s-f- i f-t-l-a- ----------------------- Tamo su sofa i fotelja.
Võtke istet! Се--и--! С_______ С-д-и-е- -------- Седните! 0
S--ni--! S_______ S-d-i-e- -------- Sednite!
Seal on minu arvuti. Та-о-с-ој- -о- ---п-у---. Т___ с____ м__ к_________ Т-м- с-о-и м-ј к-м-ј-т-р- ------------------------- Тамо стоји мој компјутер. 0
Ta-- st--i -o---o---u-er. T___ s____ m__ k_________ T-m- s-o-i m-j k-m-j-t-r- ------------------------- Tamo stoji moj kompjuter.
Seal seisab mu stereosüsteem. Т-м- с-ој-------муз-чка-ли-иј-. Т___ с____ м___ м______ л______ Т-м- с-о-и м-ј- м-з-ч-а л-н-ј-. ------------------------------- Тамо стоји моја музичка линија. 0
T--o-s---i-moj-------k- linija. T___ s____ m___ m______ l______ T-m- s-o-i m-j- m-z-č-a l-n-j-. ------------------------------- Tamo stoji moja muzička linija.
Telekas on täiesti uus. Те-ев--о- -е --тп-н- н--. Т________ ј_ п______ н___ Т-л-в-з-р ј- п-т-у-о н-в- ------------------------- Телевизор је потпуно нов. 0
Tel------ je--otp-n- no-. T________ j_ p______ n___ T-l-v-z-r j- p-t-u-o n-v- ------------------------- Televizor je potpuno nov.

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + serbia (1-100) MP3 serbia (1-100)
Videot ei leitud!

Sõna ja sõnavara

Igal keelel on oma sõnavara. Sõnavara koosneb kindlast hulgast sõnadest. Sõna on sõltumatu keeleline üksus. Sõnad on alati selge tähendus. See eristab neid helidest ja silpidest. Sõnade arv on igas keeles erinev. Inglise keeles on näiteks palju sõnu. Võib isegi öelda, et inglise keel on sõnavara poolest maailmameister. Praegu on inglise keeles arvatavasti rohkem kui miljon sõna. Oxfordi inglise keele sõnaraamatus on üle 600000 sõna. Hiina, hispaania ja vene keeles on palju vähem. Keele sõnavara sõltub ka selle ajaloost. Inglise keelt on mõjutanud mitmed teised keeled ja kultuurid. Seetõttu on inglise keele sõnavara märkimiväärselt kasvanud. Aga inglise sõnavara kasvab ka tänapäeval. Ekspertide hinnangul lisandub iga päev 15 uut sõna. Kõige rohkem pärinevad need uuest meediast. Teaduslik terminoloogia on välja arvatud. Sest keemiaalane terminoloogia sisaldab juba üksi tuhandeid sõnu. Peaaegu igas keeles kasutatakse pikemaid sõnu vähem kui lühemaid sõnu. Ja enamik kõnelejaid kasutab vaid mõnd sõna. Sellepärast valime me aktiivse ja passiivse sõnavara vahel. Passiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida mõistame. Kuid me kasutame neid harva või üldse mitte. Aktiivne sõnavara sisaldab sõnu, mida me kasutame regulaarselt. Lihtsate vestluste ja tekstide loomiseks piisab vähestest sõnadest. Inglise keeles läheb selleks tarvis vaid umbes 400 sõna ja 40 tegusõna. Nii et ärge muretsege, kui teie sõnavara on piiratud!
Kas sa teadsid?
Heebrea keel kuulub afroaasia keelte rühma. See on lähemas suguluses araabia ja aramea keelega. Heebrea keel on emakeeleks 5 miljonile inimesele. Modernne heebrea keel on siiski kunstlikult tekitatud keel. Selle põhi arenes ammu välja surnud vanaheebrea keelest. Sõnavara ja grammatika võeti osaliselt teistest keeltest üle. Nii ehitati vanaheebrea keel teadlikult modernseks standardkeeleks. Selline plaanitud keelemuutus on kogu maailmas unikaalne. Heebrea keele märgisüsteem koosneb kaashäälikutekirjast. See tähendab, et tavaliselt täishäälikuid ei kirjutata. Nende jaoks ei ole eraldi tähti. Heebrea kirja loetakse paremalt vasakule. Nende märgid on pärit 3000 aastat vanast traditsioonist. Kes heebrea keelt õpib, tutvub samaaegselt pisut kultuuriajalooga. Proovige ise järele!