Vestmik

et Minevik 3   »   hr Prošlost 3

83 [kaheksakümmend kolm]

Minevik 3

Minevik 3

83 [osamdeset i tri]

Prošlost 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
helistama t---fon-rati t___________ t-l-f-n-r-t- ------------ telefonirati 0
Ma helistasin. Telefoni--o---t-l-f------a ---. T__________ / t___________ s___ T-l-f-n-r-o / t-l-f-n-r-l- s-m- ------------------------------- Telefonirao / telefonirala sam. 0
Ma olin terve selle aja telefonil. C-j-lo------r-jem- t-lef-----o / tele-onira-a. C_____ s__ v______ t__________ / t____________ C-j-l- s-m v-i-e-e t-l-f-n-r-o / t-l-f-n-r-l-. ---------------------------------------------- Cijelo sam vrijeme telefonirao / telefonirala. 0
küsima p----i p_____ p-t-t- ------ pitati 0
Ma küsisin. P-t-- / -ital----m. P____ / p_____ s___ P-t-o / p-t-l- s-m- ------------------- Pitao / pitala sam. 0
Ma olen alati küsinud. U----k-s-m --tao /---ta--. U_____ s__ p____ / p______ U-i-e- s-m p-t-o / p-t-l-. -------------------------- Uvijek sam pitao / pitala. 0
jutustama is--i-ati i________ i-p-i-a-i --------- ispričati 0
Ma jutustasin. Is-r---o /-isp--čal- s--. I_______ / i________ s___ I-p-i-a- / i-p-i-a-a s-m- ------------------------- Ispričao / ispričala sam. 0
Ma jutustasin terve loo ära. I---i-ao---i---i---a--am cije---pri--. I_______ / i________ s__ c_____ p_____ I-p-i-a- / i-p-i-a-a s-m c-j-l- p-i-u- -------------------------------------- Ispričao / ispričala sam cijelu priču. 0
õppima u--ti u____ u-i-i ----- učiti 0
Ma õppisin. Učio / uč-la-sa-. U___ / u____ s___ U-i- / u-i-a s-m- ----------------- Učio / učila sam. 0
Ma õppisin terve õhtu. Učio----č--a -a--c--e-- ve-er. U___ / u____ s__ c_____ v_____ U-i- / u-i-a s-m c-j-l- v-č-r- ------------------------------ Učio / učila sam cijelu večer. 0
töötama ra-iti r_____ r-d-t- ------ raditi 0
Ma töötasin. R-dio --r--i-a---m. R____ / r_____ s___ R-d-o / r-d-l- s-m- ------------------- Radio / radila sam. 0
Ma töötasin terve päeva. Ra--o----adila---m-c-j----dan. R____ / r_____ s__ c_____ d___ R-d-o / r-d-l- s-m c-j-l- d-n- ------------------------------ Radio / radila sam cijeli dan. 0
sööma j---i j____ j-s-i ----- jesti 0
Ma sõin. J-o -------s-m. J__ / j___ s___ J-o / j-l- s-m- --------------- Jeo / jela sam. 0
Ma sõin kogu toidu ära. Po-e--/--o--l--s-m ----hranu. P____ / p_____ s__ s__ h_____ P-j-o / p-j-l- s-m s-u h-a-u- ----------------------------- Pojeo / pojela sam svu hranu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleteaduse ajalugu

Inimkonda on keeled alati huvitanud. Tänu sellele on keeleteaduse haru väga pika ajalooga. Keeleteadus tegeleeb süsteemselt keele uurimisega. Inimene vaatles keelt juba tuhandeid aastaid tagasi. Niisiis arenesid erinevatel kultuuridel erinevad süsteemid. Selle tulemusena tekkisid erinevad keelekirjeldused. Tänapäeva keeleteauds põhineb kõige rohkem antiikaja teooriatel. Mitmed traditsioonid pärinevad eelkõige Kreekast. Kõige vanem keelt analüüsiv teos pärineb aga hoopis Indiast. See kirjutati 3000 aastat tagasi ning autoriks oli grammatik Sakatayana. Antiikajal tegelesid keeltega filosoofid nagu Platon. Hilisemal ajal arendasid neid teooriaid edasi Rooma autorid. Araablastel tekkis oma traditsioon 8. sajandil. Nende tekstid sisaldavad väga täpseid araabia keele kirjeldusi. Kaasajal on eriliselt suur huvi olnud selle vastu, kust keel pärineb. Õpetlased tundsid aga huvi keele ajaloo vastu. 18. sajandil hakati keeli omavahel võrdlema. Inimene tahtis teada, kuidas keel areneb. Hiljem keskenduti keelele kui süsteemile. Keskseks küsimuseks oli, kuidas keel toimib. Tänapäeval on olemas palju erinevaid lingivistikaalaseid koolkondi. 50ndatest alates on arenenud välja palju uusi uurimissuundi. Suuresti on need mõjutatud teistest teadusharudest. Näiteks võib tuua psühholingvistikat ja rahvusvahelist kommunikatsiooni. Uuemad koolkonnad on väga spetsiifilised. Üks neist on näiteks feminismi lingvistika. Seega keeleteaduse ajalugu jätkub... Nii kaua, kui on keeli, on inimesel mida uurida!