Vestmik

et Sidesõnad 2   »   hr Veznici 2

95 [üheksakümmend viis]

Sidesõnad 2

Sidesõnad 2

95 [devedeset i pet]

Veznici 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Mis ajast ta enam ei tööta? Od -------a--i----e -ad-? Od kada ona više ne radi? O- k-d- o-a v-š- n- r-d-? ------------------------- Od kada ona više ne radi? 0
Teie abiellumisest? O- -je-- -daje? Od njene udaje? O- n-e-e u-a-e- --------------- Od njene udaje? 0
Jah, ta ei tööta enam sellest ajast kui abiellus. Da- -n--v--e -e r--i-o- k-da--e u--la. Da, ona više ne radi od kada se udala. D-, o-a v-š- n- r-d- o- k-d- s- u-a-a- -------------------------------------- Da, ona više ne radi od kada se udala. 0
Sellest ajast kui ta abiellus, ei tööta ta enam. Od-kad- s- u-al------e-n- --di. Od kada se udala, više ne radi. O- k-d- s- u-a-a- v-š- n- r-d-. ------------------------------- Od kada se udala, više ne radi. 0
Sellest ajast kui nad üksteist tunnevad, on nad õnnelikud. Od -ada s--p-znaj-- ----ni-su. Od kada se poznaju, sretni su. O- k-d- s- p-z-a-u- s-e-n- s-. ------------------------------ Od kada se poznaju, sretni su. 0
Sellest ajast kui neil lapsed on, käivad nad harva väljas. O--k--a imaju--j-c-,-iz--ze--j--e. Od kada imaju djecu, izlaze rjeđe. O- k-d- i-a-u d-e-u- i-l-z- r-e-e- ---------------------------------- Od kada imaju djecu, izlaze rjeđe. 0
Millal ta helistab? Ka-a------el-fo--ra? Kada ona telefonira? K-d- o-a t-l-f-n-r-? -------------------- Kada ona telefonira? 0
Samal ajal kui ta sõidab? Z- vri---e---žn-e? Za vrijeme vožnje? Z- v-i-e-e v-ž-j-? ------------------ Za vrijeme vožnje? 0
Jah, samal ajal kui ta autoga sõidab. Da, do---oz- -uto. Da, dok vozi auto. D-, d-k v-z- a-t-. ------------------ Da, dok vozi auto. 0
Ta helistab samal ajal kui ta autoga sõidab. On- t--ef---ra d-k v-z--a-t-. Ona telefonira dok vozi auto. O-a t-l-f-n-r- d-k v-z- a-t-. ----------------------------- Ona telefonira dok vozi auto. 0
Ta vaatab telekat samal ajal kui triigib. On- gl-d---e-ev---j- -o------a. Ona gleda televiziju dok glača. O-a g-e-a t-l-v-z-j- d-k g-a-a- ------------------------------- Ona gleda televiziju dok glača. 0
Ta kuulab muusikat samal ajal kui oma ülesandeid täidab. On- -l-ša-glaz-- --- -je---a-zad-t--. Ona sluša glazbu dok rješava zadatke. O-a s-u-a g-a-b- d-k r-e-a-a z-d-t-e- ------------------------------------- Ona sluša glazbu dok rješava zadatke. 0
Ma ei näe midagi, kui mul prille ei ole. J---e-v---m -i-ta k-- -e ----m n--čale. Ja ne vidim ništa kad ne nosim naočale. J- n- v-d-m n-š-a k-d n- n-s-m n-o-a-e- --------------------------------------- Ja ne vidim ništa kad ne nosim naočale. 0
Ma ei saa millestki aru, kui muusika on nii vali. Ne --zum-je- ---t- ka---e-g--zba-ta-o -l--na. Ne razumijem ništa kad je glazba tako glasna. N- r-z-m-j-m n-š-a k-d j- g-a-b- t-k- g-a-n-. --------------------------------------------- Ne razumijem ništa kad je glazba tako glasna. 0
Ma ei tunne midagi, kui mul on nohu. Ne os-e--- m-ris----d s-m pr-hlađen. Ne osjećam mirise kad sam prehlađen. N- o-j-ć-m m-r-s- k-d s-m p-e-l-đ-n- ------------------------------------ Ne osjećam mirise kad sam prehlađen. 0
Me võtame takso, kui vihma sajab. Mi-u--m--o----s-, а---k----p---. Mi uzimamo taksi, аkо kiša pada. M- u-i-a-o t-k-i- а-о k-š- p-d-. -------------------------------- Mi uzimamo taksi, аkо kiša pada. 0
Me reisime ümber maailma, kui lotoga võidame. A---do-ije-o-na lotu,-----će-o -- p-t-v-----оko--vij--a. Ako dobijemo na lotu, ići ćemo na putovanje оko svijeta. A-o d-b-j-m- n- l-t-, i-i ć-m- n- p-t-v-n-e о-o s-i-e-a- -------------------------------------------------------- Ako dobijemo na lotu, ići ćemo na putovanje оko svijeta. 0
Me alustame söömisega, kui ta varsti ei tule. A---on -sk-r---- d-đe, -o-e- ć--o---jelo-. Ako on uskoro ne dođe, počet ćemo s jelom. A-o o- u-k-r- n- d-đ-, p-č-t ć-m- s j-l-m- ------------------------------------------ Ako on uskoro ne dođe, počet ćemo s jelom. 0

Euroopa Liidu keeled

Hetkel on Euroopa liidus 25 riiki. Tulevikus aga kuulub EL-i veel rohkem riike. Uus riik tähendab tavaliselt ka uut keelt. Praegu räägitakse EL-s üle 20 erineva keele. Kõik EL keeled on võrdsed. Keelte mitmekesisus EL-s on hämmastav. Kuid sellega võib kaasneda ka probleeme. Skeptikud arvavad, et keelte paljusus on EL-ile takistuseks. Need takistavad tõhusat koostööd. Seepärast arvavad paljud, et EL-is peaks olema üks ühine keel. Kõik riigid peaksid suutma suhelda selles keeles. Kuid see pole nii lihtne. Pole võimalik määrata ühte ametlikku keelt. Teised riigid tunneksid end nõrgemas olukorras. Ja Euroopas ei eksisteeri tõeliselt neutraalset keelt. Ka tehiskeel nagu esperanto ei sobiks töökeeleks. Sest keel peegeldab alati riigi kultuuri. Ning ükski keel ei taha oma keelest lahti öelda. Riigid peavad keelt nende identiteedi osaks. Keelepoliitika on EL tegevusplaani oluline osa. EL-s on isegi olemas mitmekeelsuse volinik. EL-s on kõige rohkem tõlkijaid ja tõlke maailmas. Ühe kokkuleppe saavutamiseks teeb tööd umbes 3500 inimest. Samas pole alati võimalik kõiki dokumente tõlkida. See võtaks liiga palju aega ja kulutaks liiga palju raha. Enamik dokumente tõlgitakse vaid mõnda keelde. Paljukeelsus on EL-i üks suurimaid väljakutseid. Euroopa peaks ühinema kaotamata selle paljusid identiteete!