Vestmik

et Minevik 2   »   hr Prošlost 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [osamdeset i dva]

Prošlost 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Jes- li--ora- /------a zva----i--u --mo-? J___ l_ m____ / m_____ z____ h____ p_____ J-s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i h-t-u p-m-ć- ----------------------------------------- Jesi li morao / morala zvati hitnu pomoć? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Je-i-li ----o /-m--a-- z-at- -i---ni--? J___ l_ m____ / m_____ z____ l_________ J-s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i l-j-č-i-a- --------------------------------------- Jesi li morao / morala zvati liječnika? 0
Pidid sa politsei kutsuma? J---- li-mo--o-/ m-r--a-----i---li-i--? J_ s_ l_ m____ / m_____ z____ p________ J- s- l- m-r-o / m-r-l- z-a-i p-l-c-j-? --------------------------------------- Je si li morao / morala zvati policiju? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. Imat--l----oj tel-fon-- Upra-o-sam-g- -m-o / --a--. I____ l_ b___ t________ U_____ s__ g_ i___ / i_____ I-a-e l- b-o- t-l-f-n-? U-r-v- s-m g- i-a- / i-a-a- --------------------------------------------------- Imate li broj telefona? Upravo sam ga imao / imala. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. Im--e -- a-r-su?----avo--a--je i-----------. I____ l_ a______ U_____ s__ j_ i___ / i_____ I-a-e l- a-r-s-? U-r-v- s-m j- i-a- / i-a-a- -------------------------------------------- Imate li adresu? Upravo sam je imao / imala. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. I-at- li pl-- gr-da- ----vo-sam--- -mao /---a--. I____ l_ p___ g_____ U_____ s__ g_ i___ / i_____ I-a-e l- p-a- g-a-a- U-r-v- s-m g- i-a- / i-a-a- ------------------------------------------------ Imate li plan grada? Upravo sam ga imao / imala. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. Je li doš-- t------a-vr-je-e? -ij--m-g-- doći -oč------v-i-em-. J_ l_ d____ t____ n_ v_______ N___ m____ d___ t____ n_ v_______ J- l- d-š-o t-č-o n- v-i-e-e- N-j- m-g-o d-ć- t-č-o n- v-i-e-e- --------------------------------------------------------------- Je li došao točno na vrijeme? Nije mogao doći točno na vrijeme. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. Je-l--na--- -ut--N--e moga- na---p--. J_ l_ n____ p___ N___ m____ n___ p___ J- l- n-š-o p-t- N-j- m-g-o n-ć- p-t- ------------------------------------- Je li našao put? Nije mogao naći put. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Je -- -e r--u---- Ni---me ----o---z---eti. J_ l_ t_ r_______ N___ m_ m____ r_________ J- l- t- r-z-m-o- N-j- m- m-g-o r-z-m-e-i- ------------------------------------------ Je li te razumio? Nije me mogao razumjeti. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? Z---o---s--------/-mog-a do-- to--o n--vrijeme? Z____ n___ m____ / m____ d___ t____ n_ v_______ Z-š-o n-s- m-g-o / m-g-a d-ć- t-č-o n- v-i-e-e- ----------------------------------------------- Zašto nisi mogao / mogla doći točno na vrijeme? 0
Miks sa teed ei leidnud? Za-to-------og-o / -og-a-na-- p--? Z____ n___ m____ / m____ n___ p___ Z-š-o n-s- m-g-o / m-g-a n-ć- p-t- ---------------------------------- Zašto nisi mogao / mogla naći put? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Za------ -isi --g------ogl--r-z-m-et-? Z____ g_ n___ m____ / m____ r_________ Z-š-o g- n-s- m-g-o / m-g-a r-z-m-e-i- -------------------------------------- Zašto ga nisi mogao / mogla razumjeti? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. N-----moga--- --gla----i -oč----- vr----e-je- ---e----i- nij--------obus. N____ m____ / m____ d___ t____ n_ v______ j__ n___ v____ n______ a_______ N-s-m m-g-o / m-g-a d-ć- t-č-o n- v-i-e-e j-r n-j- v-z-o n-j-d-n a-t-b-s- ------------------------------------------------------------------------- Nisam mogao / mogla doći točno na vrijeme jer nije vozio nijedan autobus. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. N-s-- -o-a- --mogla nać----- -er-ni--m --a- -la- --ada. N____ m____ / m____ n___ p__ j__ n____ i___ p___ g_____ N-s-m m-g-o / m-g-a n-ć- p-t j-r n-s-m i-a- p-a- g-a-a- ------------------------------------------------------- Nisam mogao / mogla naći put jer nisam imao plan grada. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. N---m -----gao ----gla-ra---jet- jer je ---zba---l- pre--a-na. N____ g_ m____ / m____ r________ j__ j_ g_____ b___ p_________ N-s-m g- m-g-o / m-g-a r-z-m-e-i j-r j- g-a-b- b-l- p-e-l-s-a- -------------------------------------------------------------- Nisam ga mogao / mogla razumjeti jer je glazba bila preglasna. 0
Ma pidin takso võtma. Mo--o-/ -o--la--am--z-t------i. M____ / m_____ s__ u____ t_____ M-r-o / m-r-l- s-m u-e-i t-k-i- ------------------------------- Morao / morala sam uzeti taksi. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. Mo-a--- -o---- sam kup--- p-a-------. M____ / m_____ s__ k_____ p___ g_____ M-r-o / m-r-l- s-m k-p-t- p-a- g-a-a- ------------------------------------- Morao / morala sam kupiti plan grada. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. Mora--/-m--a-a---- is-l-uč-ti -adio. M____ / m_____ s__ i_________ r_____ M-r-o / m-r-l- s-m i-k-j-č-t- r-d-o- ------------------------------------ Morao / morala sam isključiti radio. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!