Vestmik

et midagi põhjendama 3   »   hr nešto opravdati 3

77 [seitsekümmend seitse]

midagi põhjendama 3

midagi põhjendama 3

77 [sedamdeset i sedam]

nešto opravdati 3

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Miks te torti ei söö? Zaš-- -e -----e ---tu? Z____ n_ j_____ t_____ Z-š-o n- j-d-t- t-r-u- ---------------------- Zašto ne jedete tortu? 0
Ma pean alla võtma. Mor-m -mr-a-i--. M____ s_________ M-r-m s-r-a-i-i- ---------------- Moram smršaviti. 0
Ma ei söö seda, sest ma pean alla võtma. Ne -e--m ju- jer mo-a--s--š-v-ti. N_ j____ j__ j__ m____ s_________ N- j-d-m j-, j-r m-r-m s-r-a-i-i- --------------------------------- Ne jedem ju, jer moram smršaviti. 0
Miks te õlut ei joo? Za----n---i--t---ivo? Z____ n_ p_____ p____ Z-š-o n- p-j-t- p-v-? --------------------- Zašto ne pijete pivo? 0
Ma pean veel sõitma. Mor-m-------zit-. M____ j__ v______ M-r-m j-š v-z-t-. ----------------- Moram još voziti. 0
Ma ei joo seda, sest pean veel sõitma. N---i-e- -a----- m-----j-- v-zi-i. N_ p____ g__ j__ m____ j__ v______ N- p-j-m g-, j-r m-r-m j-š v-z-t-. ---------------------------------- Ne pijem ga, jer moram još voziti. 0
Miks sa kohvi ei joo? Z--t-------j-- -a-u? Z____ n_ p____ k____ Z-š-o n- p-j-š k-v-? -------------------- Zašto ne piješ kavu? 0
See on külm. H----a--e. H_____ j__ H-a-n- j-. ---------- Hladna je. 0
Ma ei joo seda, sest see on külm. N- p-j---j-, j-- j- hla---. N_ p____ j__ j__ j_ h______ N- p-j-m j-, j-r j- h-a-n-. --------------------------- Ne pijem je, jer je hladna. 0
Miks sa teed ei joo? Zaš-- ne p-ješ-čaj? Z____ n_ p____ č___ Z-š-o n- p-j-š č-j- ------------------- Zašto ne piješ čaj? 0
Mul ei ole suhkrut. Nem---šeć---. N____ š______ N-m-m š-ć-r-. ------------- Nemam šećera. 0
Ma ei joo seda, sest mul ei ole suhkrut. Ne pi-em--a,---r-n-ma--š-ćera. N_ p____ g__ j__ n____ š______ N- p-j-m g-, j-r n-m-m š-ć-r-. ------------------------------ Ne pijem ga, jer nemam šećera. 0
Miks te suppi ei söö? Za-to----jed--- -u-u? Z____ n_ j_____ j____ Z-š-o n- j-d-t- j-h-? --------------------- Zašto ne jedete juhu? 0
Ma ei tellinud seda. N--am -u-naru----/ n-ru-ila. N____ j_ n______ / n________ N-s-m j- n-r-č-o / n-r-č-l-. ---------------------------- Nisam ju naručio / naručila. 0
Ma ei söö seda, sest ma ei ole seda tellinud. Ne jedem --,---r -- -------aruč-o /-n-r-či--. N_ j____ j__ j__ j_ n____ n______ / n________ N- j-d-m j-, j-r j- n-s-m n-r-č-o / n-r-č-l-. --------------------------------------------- Ne jedem je, jer je nisam naručio / naručila. 0
Miks te liha ei söö? Za--o -e--e-e-e meso? Z____ n_ j_____ m____ Z-š-o n- j-d-t- m-s-? --------------------- Zašto ne jedete meso? 0
Ma olen taimetoitlane. J----m ve-eta-ijan-c. J_ s__ v_____________ J- s-m v-g-t-r-j-n-c- --------------------- Ja sam vegetarijanac. 0
Ma ei söö seda, sest ma olen taimetoitlane. Ne---d-m-ga, jer s-m v---tar-j----. N_ j____ g__ j__ s__ v_____________ N- j-d-m g-, j-r s-m v-g-t-r-j-n-c- ----------------------------------- Ne jedem ga, jer sam vegetarijanac. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Žestid aitavad meil õppida sõnavara

Sõnavara õppides on meie ajul palju tööd teha. Ta peab salvestama kõik uued sõnad. Aga oma aju on võimalik õppimisel ka abistada. Seda saab teha žestide abil. Viiped aitavad meie mälu. Mälu talletab sõnu paremini, kui ta töötleb samal ajal ka viipeid. Teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased palusid katsealustel sõnavara õppida. Antud sõnu aga ei olnud tegelikult olemas. Need sõnad olid tehiskeelsed. Mõnes sõnad õpetati katsealustele koos žestidega. See tähendab, et katsealused mitte ainult ei kuulnud ja lugenud neid sõnu. Nad imiteerisid viibete abil ka sõnade tähendust. Õppimise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Teadlased tegid katse käigus huvitava avastuse. Kui õpiti viibetega sõnu, olid aktiivsed rohkem aju piirkondi. Lisaks kõnekeskusele näitasid aktiivsust üles ka sensomotoorsed piirkonnad. Antud lisaaktiivsus mõjutab meie mälu. Viibetega õppimine loob keerulisi seoseid. Need seosed salvestavad sõnu aju mitmes piirkonnas. Sel moel töödeldakse sõnavara palju tõhusamalt. Kui soovime mingit sõna kasutada, leiab meie aju selle kiiremini üles. Need on ka salvestatud paremini. Siiski on oluline, et liigutus oleks sõnaga seotud. Meie aju tunneb ära, kui sõna ja žest ei ole omavahel seoses. See avastus võib viia uute õppimismeetoditeni. Inimesed, kes teavad keeltest vähe, õpivad sageli aeglaselt. Võib-olla oleks neile õppimine lihtsam, kui nad imiteeriks neid sõnu füüsiliselt...