Vestmik

et Puhkusetegevused   »   hr Aktivnosti na odmoru

48 [nelikümmend kaheksa]

Puhkusetegevused

Puhkusetegevused

48 [četrdeset osam]

Aktivnosti na odmoru

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Kas rand on puhas? Je-li -l----či---? J_ l_ p____ č_____ J- l- p-a-a č-s-a- ------------------ Je li plaža čista? 0
Kas seal saab supelda? Mo---li s- tam- -u----? M___ l_ s_ t___ k______ M-ž- l- s- t-m- k-p-t-? ----------------------- Može li se tamo kupati? 0
Kas seal suplemine pole ohtlik? Ni----i -p---o --mo-s---up-t-? N___ l_ o_____ t___ s_ k______ N-j- l- o-a-n- t-m- s- k-p-t-? ------------------------------ Nije li opasno tamo se kupati? 0
Kas siin saab päikesevarju laenutada? Može l- s- o--j--i-naj--t----n-obra-? M___ l_ s_ o____ i________ s_________ M-ž- l- s- o-d-e i-n-j-i-i s-n-o-r-n- ------------------------------------- Može li se ovdje iznajmiti suncobran? 0
Kas siin saab lamamistooli laenutada? Mo-e-li s----d----zna---ti------jku? M___ l_ s_ o____ i________ l________ M-ž- l- s- o-d-e i-n-j-i-i l-ž-l-k-? ------------------------------------ Može li se ovdje iznajmiti ležaljku? 0
Kas siin saab paati laenutada? Može l- -------- -o---i-- ča-a-? M___ l_ s_ o____ p_______ č_____ M-ž- l- s- o-d-e p-s-d-t- č-m-c- -------------------------------- Može li se ovdje posuditi čamac? 0
Ma surfaks hea meelega. J-------ad--sur----/ s--f--a. J_ b__ r___ s_____ / s_______ J- b-h r-d- s-r-a- / s-r-a-a- ----------------------------- Ja bih rado surfao / surfala. 0
Ma sukelduks hea meelega. Ja --h-ra-o-ro-io /---n---. J_ b__ r___ r____ / r______ J- b-h r-d- r-n-o / r-n-l-. --------------------------- Ja bih rado ronio / ronila. 0
Ma sõidaks hea meelega veesuuskadel. Ja-bi- -a------ja--- --i-----na -o-i. J_ b__ r___ s_____ / s______ n_ v____ J- b-h r-d- s-i-a- / s-i-a-a n- v-d-. ------------------------------------- Ja bih rado skijao / skijala na vodi. 0
Kas siin saab lainelauda laenutada? M-ž---- se -zna-m--i --sk--z--surfanje? M___ l_ s_ i________ d____ z_ s________ M-ž- l- s- i-n-j-i-i d-s-a z- s-r-a-j-? --------------------------------------- Može li se iznajmiti daska za surfanje? 0
Kas siin saab sukeldumisülikonda laenutada? Može l- ---i---j---i op--ma -a ---j--j-? M___ l_ s_ i________ o_____ z_ r________ M-ž- l- s- i-n-j-i-i o-r-m- z- r-n-e-j-? ---------------------------------------- Može li se iznajmiti oprema za ronjenje? 0
Kas siin saab veesuuski laenutada? Mo----- s- i-n-jmi-i--ode-e----je? M___ l_ s_ i________ v_____ s_____ M-g- l- s- i-n-j-i-i v-d-n- s-i-e- ---------------------------------- Mogu li se iznajmiti vodene skije? 0
Ma olen alles algaja. J- s-- -ek--oč-tnik. J_ s__ t__ p________ J- s-m t-k p-č-t-i-. -------------------- Ja sam tek početnik. 0
Ma olen keskmisel tasemel. Ja ----pro-ječ-----b-- - d-br-. J_ s__ p________ d____ / d_____ J- s-m p-o-j-č-o d-b-r / d-b-a- ------------------------------- Ja sam prosječno dobar / dobra. 0
Ma olen sellega juba tuttav. S--l-----s----- s -im. S_______ s_ v__ s t___ S-a-a-i- s- v-ć s t-m- ---------------------- Snalazim se već s tim. 0
Kus on suusatõstuk? G-je j- ž-ča-a? G___ j_ ž______ G-j- j- ž-č-r-? --------------- Gdje je žičara? 0
Kas sul on suusad kaasas? I-a------a so-om s-i--? I___ l_ s_ s____ s_____ I-a- l- s- s-b-m s-i-e- ----------------------- Imaš li sa sobom skije? 0
Kas sul on suusasaapad kaasas? Imaš l- -k-j-š-e --pe---s-------? I___ l_ s_______ c_____ s_ s_____ I-a- l- s-i-a-k- c-p-l- s- s-b-m- --------------------------------- Imaš li skijaške cipele sa sobom? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Piltide keel

Saksamaal on ütlus: pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna. See tähendab, et me mõistame pilte sageli kiiremini kui kõnet. Pildid annavad ka emotsioone paremini edasi. Seepärast kasutatakse ka reklaamides palju pilte. Pildid toimivad teisiti kui kõne. Nad näitavad meile mitut asja korraga. See tähendab, et kogu pildil tervikuna on teatud mõju. Kõnel on sama efekti saavutamiseks vja rohkem sõnu. Aga piltdid ja kõne käivad käsikäes. Vajame kõnet, et kirjeldada pilte. Samamoodi on piltide abil võimalik paljusid tekste paremini mõista. Piltide ja kõne omavahelist suhet on uurinud keeleteadlased. Samuti võib tekkida küsimus, kas pildid on omaette keel. Kui midagi ainult filmitakse, saame vaadata vaid pildimaterjali. Aga filmi sõnum ei ole sulaselge. Kui pilt on mõeldud toimima kõnena, siis peab see olema konkreetne. Mida vähem pilt näitab, seda selgem on tema sõnum. Heaks näiteks on sel puhul piktogrammid. Piktogrammid on lihtsad ja selged sümbolid. Nad asendavad verbaalset keelt ja on üheks visuaalse kommunikatsiooni vormiks. Igaüks teab, milline on teksti‘suitsetamine keelatud’ piktogramm. See kujutab sigaretti, millel on joon peale tõmmatud. Globaliseeruvas maailmas on pildid muutumas üha olulisemaks. Kuid seepärast on vaja õppida ka piltide keelt. Kuigi paljud arvavad, et pildid on rahvusvaheliselt mõistetavad, ei pruugi see nii olla. Meie kultuur mõjutab ka meie piltide mõistmist.. Mida me näeme, sõltub paljudest teguritest. Seega mõned inimesed ei pruugi näha sigaretti, vaid ainult tumedaid jooni.
Kas sa teadsid?
Türgi keel kuulub umbes 40 turgi keele perekonda. Kõige lähemalt sugulane on see asebaidžaani keelega. Emakeeleks või teiseks keeleks on see rohkem kui 80 miljonile inimesele. Need inimesed elavad eelkõige Türgis või Balkani riikides. Väljarändajad on türgi keele ka Euroopasse, Ameerikasse ja Austraaliasse viinud. Ka türgi keelt on mõjutanud teised keeled. Sõnavaras leiduvad eelkõige sõnad araabia ja prantsuse keelest. Türgi keele üks tunnusjoon on selle paljud erinevad dialektid. Istanbuli dialekt kehtib tänapäevase kõrgkeele alusena. Grammatika eristab kokku kuut käänet. Türgi keelele on iseloomulik lisaks veel ka aglutineeriv keeleehitus. See tähendab, et grammatilisi vorme väljendatakse sufiksite kaudu. Nende lõppude järjekord on kindlaks määratud, aga neid võib olla väga palju. See põhimõte eristab türgi keelt indogermaani keeltest.