Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 2   »   hr Zavisne rečenice sa da 2

92 [üheksakümmend kaks]

Kõrvallaused sõnaga et 2

Kõrvallaused sõnaga et 2

92 [devedeset i dva]

Zavisne rečenice sa da 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Mind ärritab, et sa norskad. L-uti -e--t- --češ. L____ m_ š__ h_____ L-u-i m- š-o h-č-š- ------------------- Ljuti me što hrčeš. 0
Mind ärritab, et sa nii palju õlut jood. L-uti-me š-- -ij----a-o --no-piv-. L____ m_ š__ p____ t___ p___ p____ L-u-i m- š-o p-j-š t-k- p-n- p-v-. ---------------------------------- Ljuti me što piješ tako puno piva. 0
Mind ärritab, et sa nii hilja tuled. Ljut--m--š-- d--az----a-- --sno. L____ m_ š__ d______ t___ k_____ L-u-i m- š-o d-l-z-š t-k- k-s-o- -------------------------------- Ljuti me što dolaziš tako kasno. 0
Ma arvan, et tal on arsti vaja. Vj-r--em d- on-tr--- l-je---k-. V_______ d_ o_ t____ l_________ V-e-u-e- d- o- t-e-a l-j-č-i-a- ------------------------------- Vjerujem da on treba liječnika. 0
Ma arvan, et ta on haige. Vjeru--m-d- je -n-bolestan. V_______ d_ j_ o_ b________ V-e-u-e- d- j- o- b-l-s-a-. --------------------------- Vjerujem da je on bolestan. 0
Ma arvan, et ta nüüd magab. Vj---j-- d- o- -ad- s-av-. V_______ d_ o_ s___ s_____ V-e-u-e- d- o- s-d- s-a-a- -------------------------- Vjerujem da on sada spava. 0
Me loodame, et ta abiellub meie tütrega. N--a-o s- -a--e--- ož-n-t-----u-k--rk-. N_____ s_ d_ ć_ o_ o______ n___ k______ N-d-m- s- d- ć- o- o-e-i-i n-š- k-e-k-. --------------------------------------- Nadamo se da će on oženiti našu kćerku. 0
Me loodame, et tal on palju raha. Nad--o -e----on-ima--uno--ovaca. N_____ s_ d_ o_ i__ p___ n______ N-d-m- s- d- o- i-a p-n- n-v-c-. -------------------------------- Nadamo se da on ima puno novaca. 0
Me loodame, et ta on miljonär. N-d--o----d- -e -----------š. N_____ s_ d_ j_ o_ m_________ N-d-m- s- d- j- o- m-l-j-n-š- ----------------------------- Nadamo se da je on milijunaš. 0
Ma kuulsin, et su naisega juhtus õnnetus. Čuo-/ -u-a-s-m--a-je---oj--ž-na-imala --s-eću. Č__ / č___ s__ d_ j_ t____ ž___ i____ n_______ Č-o / č-l- s-m d- j- t-o-a ž-n- i-a-a n-s-e-u- ---------------------------------------------- Čuo / čula sam da je tvoja žena imala nesreću. 0
Ma kuulsin, et ta lamab haiglas. Č---/ čula---m--a o-----ži u-b-lnici. Č__ / č___ s__ d_ o__ l___ u b_______ Č-o / č-l- s-m d- o-a l-ž- u b-l-i-i- ------------------------------------- Čuo / čula sam da ona leži u bolnici. 0
Ma kuulsin, et su auto on täiesti katki. Č-o ----la sa- d- j----oj--uto-t----no p-kva-e-. Č__ / č___ s__ d_ j_ t___ a___ t______ p________ Č-o / č-l- s-m d- j- t-o- a-t- t-t-l-o p-k-a-e-. ------------------------------------------------ Čuo / čula sam da je tvoj auto totalno pokvaren. 0
Mind rõõmustab, et te tulite. R-du---me--a--t- -ošli. R_____ m_ d_ s__ d_____ R-d-j- m- d- s-e d-š-i- ----------------------- Raduje me da ste došli. 0
Mind rõõmustab, et te huvitatud olete. Ra-u-e m- da-st-----------ir---. R_____ m_ d_ s__ z______________ R-d-j- m- d- s-e z-i-t-r-s-r-n-. -------------------------------- Raduje me da ste zainteresirani. 0
Mind rõõmustab, et te maja osta soovite. R---j- -e------lite -u-i-- kuć-. R_____ m_ d_ ž_____ k_____ k____ R-d-j- m- d- ž-l-t- k-p-t- k-ć-. -------------------------------- Raduje me da želite kupiti kuću. 0
Ma kardan, et viimane buss on juba läinud. B-jim s- da-je z----i----o----već-----a-. B____ s_ d_ j_ z_____ a______ v__ o______ B-j-m s- d- j- z-d-j- a-t-b-s v-ć o-i-a-. ----------------------------------------- Bojim se da je zadnji autobus već otišao. 0
Ma kardan, et me peame takso võtma. B-jim s- ---mora----ze--------. B____ s_ d_ m_____ u____ t_____ B-j-m s- d- m-r-m- u-e-i t-k-i- ------------------------------- Bojim se da moramo uzeti taksi. 0
Ma kardan, et mul ei ole raha kaasas. Boj----e--a -e-a------c--ko- sebe. B____ s_ d_ n____ n_____ k__ s____ B-j-m s- d- n-m-m n-v-c- k-d s-b-. ---------------------------------- Bojim se da nemam novaca kod sebe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Žestidest kõneni

Rääkides ja kuulates teeb meie aju palju tööd. Ta peab töötlema keelelisi signaale. Signaalide alla käivad ka viiped ja sümbolid. Neid kasutas inimene veel enne rääkima hakkamist. Mõned sümbolid on mõistetavad kõigis kultuurides. Teisi tuleb aga õppida. Neist pole võimalik aru saada vaid peale vaadates. Viipeid ja sümboleid töödeldakse samamoodi kui kõnet. Ja neid töödeldakse samas aju piirkonnas! Uus teadusuuring on seda tõestanud. Teadlased uurisid mitut katsealust. Katsealused pidid vaatama mitut videolõiku. Videote vaatamise ajal mõõdeti nende aju aktiivsust. Ühes grupis väljendati videote abil palju erinevaid asju. Selleks kasutati liikumist, sümboleid ja kõnet. Teine katsegrupp vaatas teistsuguseid videolõike. Antud videod olid seosetud. Seal polnud kõnet, žeste ega sümboleid. Neis puudus tähendus. Mõõtmise abil said teadlased teada, kus mis infot töödeldi. Nad võrdlesid katsealuste ajude aktiivsuseid. Kõik, millel oli tähendus, analüüsiti samas aju piirkonnas. Antud katse tulemused on väga huvitavad. See näitab, kuidas meie aju on aegade jaooksul keelt õppinud. Kõigepealt suhtles inimene žestide abil. Hiljem arenes välja keel. Ajul tuli seega õppida töötlema kõnet nagu ta töötles viipeid. Kokkuvõttes uuendas aju justkui vana versiooni...