Vestmik

et Sisseostud   »   hr Kupovina

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [pedeset i četiri]

Kupovina

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Želim ----ti p--l-n. Ž____ k_____ p______ Ž-l-m k-p-t- p-k-o-. -------------------- Želim kupiti poklon. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Al-,-n-št- p----še --u-o. A___ n____ p______ s_____ A-i- n-š-a p-e-i-e s-u-o- ------------------------- Ali, ništa previše skupo. 0
Võib-olla käekott? Mož-a-r-čnu -o-bic-? M____ r____ t_______ M-ž-a r-č-u t-r-i-u- -------------------- Možda ručnu torbicu? 0
Millist värvi te soovite? K-j- -oj- -el-t-? K___ b___ ž______ K-j- b-j- ž-l-t-? ----------------- Koju boju želite? 0
Musta, pruuni või valget? Cr-u,---eđu-i-----je--? C____ s____ i__ b______ C-n-, s-e-u i-i b-j-l-? ----------------------- Crnu, smeđu ili bijelu? 0
Suurt või väikest? Vel------- m--u? V_____ i__ m____ V-l-k- i-i m-l-? ---------------- Veliku ili malu? 0
Tohin ma seda korra vaadata? M-gu-l--v----t- o--? M___ l_ v______ o___ M-g- l- v-d-e-i o-u- -------------------- Mogu li vidjeti ovu? 0
Kas see on nahast? Je-l- -na od---ž-? J_ l_ o__ o_ k____ J- l- o-a o- k-ž-? ------------------ Je li ona od kože? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Ili-je od um----og -a----ja-a? I__ j_ o_ u_______ m__________ I-i j- o- u-j-t-o- m-t-r-j-l-? ------------------------------ Ili je od umjetnog materijala? 0
Nahast loomulikult. N-r--no,-о--kože. N_______ о_ k____ N-r-v-o- о- k-ž-. ----------------- Naravno, оd kože. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. To-je--o-e--- -o-ra--v-lite-a. T_ j_ p______ d____ k_________ T- j- p-s-b-o d-b-a k-a-i-e-a- ------------------------------ To je posebno dobra kvaliteta. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. A ----na ----- t-rbic-------v---- p--o----. A c_____ r____ t______ j_ s______ p________ A c-j-n- r-č-e t-r-i-e j- s-v-r-o p-v-l-n-. ------------------------------------------- A cijena ručne torbice je stvarno povoljna. 0
See meeldib mulle. Sviđ- ---s-. S____ m_ s__ S-i-a m- s-. ------------ Sviđa mi se. 0
Ma võtan selle. U-e--ću --. U___ ć_ j__ U-e- ć- j-. ----------- Uzet ću je. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Mogu--i -- -ve-tu-lno --m-jen---? M___ l_ j_ e_________ z__________ M-g- l- j- e-e-t-a-n- z-m-j-n-t-? --------------------------------- Mogu li je eventualno zamijeniti? 0
Loomulikult. P-drazum-j-v--s-. P____________ s__ P-d-a-u-i-e-a s-. ----------------- Podrazumijeva se. 0
Me pakime ta kingina ära. U--ki--t-će-o--е--ao --klo-. U_______ ć___ j_ k__ p______ U-a-i-a- ć-m- j- k-o p-k-o-. ---------------------------- Upakirat ćemo jе kao poklon. 0
Kassa on sealpool. Ta-o-p-----j- bl--aj--. T___ p____ j_ b________ T-m- p-e-o j- b-a-a-n-. ----------------------- Tamo preko je blagajna. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...