Vestmik

et Tuttavaks saama   »   hr Upoznavanje

3 [kolm]

Tuttavaks saama

Tuttavaks saama

3 [tri]

Upoznavanje

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Tere! B--! / -ok! B___ / B___ B-g- / B-k- ----------- Bog! / Bok! 0
Tere päevast! D--a--d--! D____ d___ D-b-r d-n- ---------- Dobar dan! 0
Kuidas läheb? Ka-o s--? / --k--s-? K___ s___ / K___ s__ K-k- s-e- / K-k- s-? -------------------- Kako ste? / Kako si? 0
Tulete te Euroopast? Jes-e-li--- -- ---o-e - E--ope? J____ l_ V_ i_ E_____ / E______ J-s-e l- V- i- E-r-p- / E-r-p-? ------------------------------- Jeste li Vi iz Europe / Evrope? 0
Tulete te Ameerikast? J--t--li -- i---------? J____ l_ V_ i_ A_______ J-s-e l- V- i- A-e-i-e- ----------------------- Jeste li Vi iz Amerike? 0
Tulete te Aasiast? Jes-- ----i-iz--z-j-? J____ l_ V_ i_ A_____ J-s-e l- V- i- A-i-e- --------------------- Jeste li Vi iz Azije? 0
Millises hotellis te peatute? U k---m -ote-u---e s----t---? U k____ h_____ s__ s_________ U k-j-m h-t-l- s-e s-j-š-e-i- ----------------------------- U kojem hotelu ste smješteni? 0
Kui kaua te siin juba olete? K--iko-d--- -te-----ovdj-? K_____ d___ s__ v__ o_____ K-l-k- d-g- s-e v-ć o-d-e- -------------------------- Koliko dugo ste već ovdje? 0
Kui kauaks te jääte? Koli-----go -s--j-t-? K_____ d___ o________ K-l-k- d-g- o-t-j-t-? --------------------- Koliko dugo ostajete? 0
Kas teile meeldib siin? Dop-da -- Va- -e --d--? D_____ l_ V__ s_ o_____ D-p-d- l- V-m s- o-d-e- ----------------------- Dopada li Vam se ovdje? 0
Olete te siin puhkusel? J-ste--- V-----je na g---šnje--o--or-? J____ l_ V_ o____ n_ g________ o______ J-s-e l- V- o-d-e n- g-d-š-j-m o-m-r-? -------------------------------------- Jeste li Vi ovdje na godišnjem odmoru? 0
Külastage mind kunagi! P-s-et--- ----e--o-! P________ m_ j______ P-s-e-i-e m- j-d-o-! -------------------- Posjetite me jednom! 0
Siin on minu aadress. Ovo je----a-a-r---. O__ j_ m___ a______ O-o j- m-j- a-r-s-. ------------------- Ovo je moja adresa. 0
Kas näeme homme? H--e-- l--se-sut---v-djet-? H_____ l_ s_ s____ v_______ H-ć-m- l- s- s-t-a v-d-e-i- --------------------------- Hoćemo li se sutra vidjeti? 0
Mul on kahju, kuid mul on midagi juba ees. Ž-- -- --, i-am--eć -e-to -r-------l-nu. Ž__ m_ j__ i___ v__ n____ d____ u p_____ Ž-o m- j-, i-a- v-ć n-š-o d-u-o u p-a-u- ---------------------------------------- Žao mi je, imam već nešto drugo u planu. 0
Hüvasti! B--- --Bog- - -b--om! B___ / B___ / Z______ B-k- / B-g- / Z-o-o-! --------------------- Bok! / Bog! / Zbogom! 0
Nägemiseni! D-vi-e-j-! D_________ D-v-đ-n-a- ---------- Doviđenja! 0
Varsti näeme! D---s---o! D_ u______ D- u-k-r-! ---------- Do uskoro! 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Tähestikud

Keele abil saame me suhelda. Me ütleme teistele, mida me mõtleme või tunneme. Ka kirjutamisel on sama eesmärk. Enamikel keeltel on kirjutatud vorm või kirjakeel. Kiri sisaldab märke. Need märgid võivad olla mitmesugused. Enamik kirjast koosneb tähtedest. Need tähed moodustavad tähestiku. Tähestik on organiseeritud graafiliste sümbolite kogum. Neid märgid liidetakse teatud reeglite kohaselt sõnadeks. Igal märgil on kindel hääldus. Termin ‘alfabeet’ ehk tähestik tuleneb kreeka keelest. Kreeka keeles on kaks esimest tähte ‘alpha’ ja ‘beta’. Ajaloost leiab mitmeid erinevaid tähestikke. Inimesed kasutasid märke juba 3000 aastat tagasi. Varem olid märgid maagilised sümbolid. Vaid vähesed teadsid nende tähendust. Hiljem kaotasid märgid oma sümboolse loomu. Tänapäeval puudub tähel tähendus. Tähendus tekib siis, kui neid kombineerida teiste tähtedega. Märgid nagu hiina hieroglüüfid toimivad teistmoodi. Nad meenutavad pilte ja sageli ka kujutavad seda, mida tähendavad. Kirjutades kodeerime me oma mõtteid. Oma teadmiste kirja panemiseks kasutame me märke. Meie aju on õppinud tähestikku tõlgendama. Märgitest saavad sõnad, sõnadest ideed. Nii võib tekst elus püsida tuhandeid aastaid. JA olla endiselt mõistetav...
Kas sa teadsid?
Bengali keel kuulub indoiraani keelte hulka. Umbes 220 miljonit räägivad seda emakeelena. Üle 140 miljoni nendest elavad Bangladeshis. Lisaks sellele räägib keelt umbes 75 miljonit inimest Indias. Veel räägitakse seda Malaisias, Nepaalis ja Saudi-Araabias. Seega kuulub bengali keel maailma kõige räägitumate keelte hulka. Keelel on oma kirjapilt. Ka arvude jaoks on eraldi märgid. Tänapäeval kasutatakse enamasti araabia numbreid. Bengali keele lauseseadistus järgib kindlaid reegleid. Lause algab alusega, millele järgneb sihitis ja kõige lõpus on tegusõna. Grammatilist sugu ei ole olemas. Ka nimi- ja omadussõnad ei muutu palju. See on hea kõigile neile, kes seda tähtsat keelt õppida tahavad. Ja seda peaks võimalikult paljud tegema!