Vestmik

et Suurpuhastus   »   hr Čišćenje kuće

18 [kaheksateist]

Suurpuhastus

Suurpuhastus

18 [osamnaest]

Čišćenje kuće

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Täna on laupäev. Da--s-je-subo-a. D____ j_ s______ D-n-s j- s-b-t-. ---------------- Danas je subota. 0
Täna on meil aega. Dana---m-m--vrem-na. D____ i____ v_______ D-n-s i-a-o v-e-e-a- -------------------- Danas imamo vremena. 0
Täna koristame me korterit. D-------stim---ta-. D____ č______ s____ D-n-s č-s-i-o s-a-. ------------------- Danas čistimo stan. 0
Ma puhastan vannituba. J- čist-- k-pa-nic-. J_ č_____ k_________ J- č-s-i- k-p-o-i-u- -------------------- Ja čistim kupaonicu. 0
Mu mees peseb autot. Moj---- pere a---. M__ m__ p___ a____ M-j m-ž p-r- a-t-. ------------------ Moj muž pere auto. 0
Lapsed puhastavad jalgrattaid. D-eca č-s----i-ikl-. D____ č____ b_______ D-e-a č-s-e b-c-k-e- -------------------- Djeca čiste bicikle. 0
Vanaema kastab lilli. B--- zal----a -vi--će. B___ z_______ c_______ B-k- z-l-j-v- c-i-e-e- ---------------------- Baka zalijeva cvijeće. 0
Lapsed koristavad lastetoa ära. Dje-a-p----em--u-dječ-- -ob-. D____ p_________ d_____ s____ D-e-a p-s-r-m-j- d-e-j- s-b-. ----------------------------- Djeca pospremaju dječju sobu. 0
Mu mees koristab oma kirjutuslauda. M-j -u- po------ -----pi--ći -t-l. M__ m__ p_______ s___ p_____ s____ M-j m-ž p-s-r-m- s-o- p-s-ć- s-o-. ---------------------------------- Moj muž posprema svoj pisaći stol. 0
Mina panen riided pesumasinasse. S---lj-m --b--- ----r-----. S_______ r_____ u p________ S-a-l-a- r-b-j- u p-r-l-c-. --------------------------- Stavljam rublje u perilicu. 0
Ma riputan pesu üles. Vje-a- -ubl--. V_____ r______ V-e-a- r-b-j-. -------------- Vješam rublje. 0
Ma triigin pesu. G-a--m rubl-e. G_____ r______ G-a-a- r-b-j-. -------------- Glačam rublje. 0
Aknad on mustad. Pr-z--- -u -rl-avi. P______ s_ p_______ P-o-o-i s- p-l-a-i- ------------------- Prozori su prljavi. 0
Põrand on must. P-d j- prlja-. P__ j_ p______ P-d j- p-l-a-. -------------- Pod je prljav. 0
Nõud on mustad. Po--đ- j--------o. P_____ j_ p_______ P-s-đ- j- p-l-a-o- ------------------ Posuđe je prljavo. 0
Kes aknad ära peseb? T---či-ti pr-zo-e? T__ č____ p_______ T-o č-s-i p-o-o-e- ------------------ Tko čisti prozore? 0
Kes võtab tolmu? T----sis--a--ra---u? T__ u______ p_______ T-o u-i-a-a p-a-i-u- -------------------- Tko usisava prašinu? 0
Kes peseb nõud? T---per- suđ-? T__ p___ s____ T-o p-r- s-đ-? -------------- Tko pere suđe? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

MP3 eesti + horvaadi (1-100) MP3 horvaadi (1-100)
Videot ei leitud!

Keeleõpe varases eas

Tänapäeval on võõrkeeled muutumas üha olulisemaks. Sama kehtib ka tööelus. Seetõttu on võõrkeelte õppijate arv kasvanud. Paljud vanemad sooviks, et ka nende lapsed keeli õpiksid. Seda on kõige parem teha noores eas. Maailmas on juba palju rahvusvahelisi algkoole. Mitmekeelse haridusega lasteaiad on muutumas üha populaarsemaks. Varakult õppimise alustamisel on palju eeliseid. See on tingitud meie aju arenemisest. Meie aju loob keelestruktuure neljanda eluaastani. Antud neurofüsioloogilised seosed aitavad meil õppida. Hilisemas elus ei moodustu uued struktuurid nii lihtsalt. Vanematele lastele ja täiskasvanutele on keelte õppimine on raskem. Seepärast peaksime toetama meie aju varajast arengut. Lühidalt: mida noorem, seda parem. Samas on ka inimesi, kes kritiseerivad varajast õppimist. Nad kardavad, et mitmekeelsus kurnab väikest last. Peale selle kardavad nad, et laps ei õpi ühtki keelt korralikult selgeks. Need kahtlused ei ole põhjendatud teaduse seisukohast küll. Enamik keeleteadlasi ja neuropsühholooge on optimistlikud. Nende uuringud on andnud positiivseid tulemusi. Lastel on tavaliselt keelekursustel lõbus. Lisaks, kui lapsed õpivad keeli, siis nad ka mõtlevad keeltest. Võõrkeeli õppides õpivad nad paremini tundma ka oma emakeelt. Keeleoskusest on neile kasu terveks eluks. Võibolla on isegi parem alustada keerulisemate keeltega. Kuna lapse aju õpib kiiresti ja intuitiivselt. Tema ajule pole oluline, kas ta talletab hello, ciao või néih hóu !
Kas sa teadsid?
Hindi keel kuulub indoaaria keelte hulka. Seda räägitakse enamikes Põhja- ja Kesk-India osariikides. Hindi keel on lähedalt suguluses urdu keelega, mida eelkõige Pakistanis räägitakse. Mõlemad keeled on põhimõtteliselt peaaegu identsed. Oluline erinevus seisneb kirjas. Hindi keelt kirjutatakse devanaagaris. Seevastu urdu keel kasutab araabia märgisüsteemi. Hindi keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Riigi suuruse tõttu eristuvad nad teineteisest osaliselt väga palju. Hindi keel on emakeeleks 370 miljonile inimesele. Sinna juurde lisanduvad veel 150 miljonit, kes hindi keelt teise keelena räägivad. Seetõttu kuulub hindi keel enimräägitumate keelte hulka maailmas. See on teisel kohal pärast hiina keelt. See on isegi hispaania ja inglise keelest ees! Ning India mõju maailmas kasvab kiiresti!