Vestmik

et Kauplused   »   hr Prodavaonice

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [pedeset i tri]

Prodavaonice

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti horvaadi Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. Tra--mo tr--v----sp-----e---reme. Tražimo trgovinu sportske opreme. T-a-i-o t-g-v-n- s-o-t-k- o-r-m-. --------------------------------- Tražimo trgovinu sportske opreme. 0
Me otsime lihunikuäri. T-až-mo me----u. Tražimo mesnicu. T-a-i-o m-s-i-u- ---------------- Tražimo mesnicu. 0
Me otsime apteeki. T-aži-----e--rn-. Tražimo ljekarnu. T-a-i-o l-e-a-n-. ----------------- Tražimo ljekarnu. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. N-i-e- -el------p-t--n-g-met-u l-p-u. Naime, želimo kupiti nogometnu loptu. N-i-e- ž-l-m- k-p-t- n-g-m-t-u l-p-u- ------------------------------------- Naime, želimo kupiti nogometnu loptu. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. Nai-e,--el-m--k-p--- ---a--. Naime, želimo kupiti salamu. N-i-e- ž-l-m- k-p-t- s-l-m-. ---------------------------- Naime, želimo kupiti salamu. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. N-im-,-želimo k----- ----k-ve. Naime, želimo kupiti lijekove. N-i-e- ž-l-m- k-p-t- l-j-k-v-. ------------------------------ Naime, želimo kupiti lijekove. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. Tra-i---t-----nu-s-o-t--e--------d--bis---k-p--i--o-ome-nu l-p--. Tražimo trgovinu sportske opreme da bismo kupili nogometnu loptu. T-a-i-o t-g-v-n- s-o-t-k- o-r-m- d- b-s-o k-p-l- n-g-m-t-u l-p-u- ----------------------------------------------------------------- Tražimo trgovinu sportske opreme da bismo kupili nogometnu loptu. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Traž--- -es-icu da--is----u-il--s-l-me. Tražimo mesnicu da bismo kupili salame. T-a-i-o m-s-i-u d- b-s-o k-p-l- s-l-m-. --------------------------------------- Tražimo mesnicu da bismo kupili salame. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. Tr-žimo lj-ka--u -a -is------ili--i--kove. Tražimo ljekarnu da bismo kupili lijekove. T-a-i-o l-e-a-n- d- b-s-o k-p-l- l-j-k-v-. ------------------------------------------ Tražimo ljekarnu da bismo kupili lijekove. 0
Ma otsin juveliiri. T-a--m-zla-ara. Tražim zlatara. T-a-i- z-a-a-a- --------------- Tražim zlatara. 0
Ma otsin fotopoodi. T---im -o-ograf--u r-d--u. Tražim fotografsku radnju. T-a-i- f-t-g-a-s-u r-d-j-. -------------------------- Tražim fotografsku radnju. 0
Ma otsin kondiitrit. Tr---- s--s-i-arnu. Tražim slastičarnu. T-a-i- s-a-t-č-r-u- ------------------- Tražim slastičarnu. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. N----r--a-, -a---- k-pi-i --s-en. Namjeravam, naime, kupiti prsten. N-m-e-a-a-, n-i-e- k-p-t- p-s-e-. --------------------------------- Namjeravam, naime, kupiti prsten. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. Namj-r--am,----me, --p------l-. Namjeravam, naime, kupiti film. N-m-e-a-a-, n-i-e- k-p-t- f-l-. ------------------------------- Namjeravam, naime, kupiti film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. Na---r---m- -ai-e- k-pi-i----t-. Namjeravam, naime, kupiti tortu. N-m-e-a-a-, n-i-e- k-p-t- t-r-u- -------------------------------- Namjeravam, naime, kupiti tortu. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Tr-ž-m-zlat-ra -a---pim -r-t-n. Tražim zlatara da kupim prsten. T-a-i- z-a-a-a d- k-p-m p-s-e-. ------------------------------- Tražim zlatara da kupim prsten. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. Tr-ž---f-t--r-f------dnj- -a-ku-i- f-l-. Tražim fotografsku radnju da kupim film. T-a-i- f-t-g-a-s-u r-d-j- d- k-p-m f-l-. ---------------------------------------- Tražim fotografsku radnju da kupim film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. T-a--m ---s--č--n--da ------t-rt-. Tražim slastičarnu da kupim tortu. T-a-i- s-a-t-č-r-u d- k-p-m t-r-u- ---------------------------------- Tražim slastičarnu da kupim tortu. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!